Riik hoiab seltsid ravikindlustusest eemal (ÄP 25.juuli 2005)

Euroopa kindlustusjuht soovitab Eestile ravijärjekordade vähendamiseks ja ravisummade hankimiseks eraravikindlustust, riik panustab aga senise süsteemi arendamisele.

“Erakindlustuse vajalikkus tuleneb demograafilistest muutustest. Elanikkond vananeb ja kümmekonna aasta pärast ei ole piisavalt töötavaid inimesi, et tagada adekvaatne ravikindlustus,” ütles Eestis ühepäevasel visiidil viibinud ERGO kindlustusgrupi juht Lothar Meyer Äripäevale antud intervjuus.

"Riik on mõelnud kaksiksüsteemile ehk nn Singapuri ravikindlustusvariandile, mis kombineeriks nii riikliku kui ka eraravikindlustuse."
Peeter Laasik, sotsiaalministeeriumi abiminister

Meyer lausus, et lähema kümmekonna aasta jooksul peaks toimuma tõsised muutused Eesti ravikindlustussüsteemis ning soovitas üleminekut eraravikindlustusele.
Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik jäi aga eriarvamusele ning märkis, et riiklikul ravikindlustusel on väga suur potentsiaal. Samas märkis ta, et riik on mõelnud kaksiksüsteemile ehk nn Singapuri ravikindlustusvariandile, mis kombineeriks nii riikliku kui ka eraravikindlustuse. “Singapuri variant sisaldab aga ohtu, sest vaesed inimesed ei suuda ennast kindlustada ning üksikute rikaste najal see süsteem püsti ei seisaks,” lisas Laasik.

Laasik lausus, et Eesti ravikindlustussüsteemist on välja jäetud palju teenuseid, nende hulgas hambaravi ja taastusravi. “Kindlustamist vajavad teenused on olemas, riik on loonud õiguslikud raamid teenuse pakkumiseks, kuid teenuse tarbijaid on vähe. Miks? Teenus on kallis, puudub maksujõuline kontingent,” nentis Laasik.

Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov ütles, et massiivne eraravikindlustus Eestis vaba turu tingimustes ilmselt ei töötaks.

“Erakindlustuse rakendamisel on kaks üldist probleemi, esiteks solidaarsuse vähenemine – kindlustusselts eelistab nooremaid ja tervemaid – ning teiseks kasumi katmine seltsidele, mille puhul tuleb ekstra juurde maksta,” lausus Danilov.

SEB Ühispanga Elukindlustuse müügi- ja turundusvaldkonna juhi Aira Tammemäe sõnul on neil ravikindlustusest juttu olnud. “Põhjust, miks toodet ei ole, tuleb otsida puudulikust eraravisüsteemist,” lisas Tammemäe.

Eestis puudub ka statistika, mille alusel saaksid kindlustusseltsid arvutada toote müügitariifi. “Teenus muutub perspektiivikaks, kui kogu Euroopa läheb üle ühisele ravikindlustusele,” nentis Tammemäe.

IF Kindlustuse tootejuhi Ter­je Rade sõnul pärsib ravikindlustuse seadus pikaajaliste kindlustuslepingute tegemist, mis piirab ka vastavate teenuste turule tulemist. “Ravikindlustustoode pole kasulik, kuna palju on haigeid ja teenust kasutavaid inimesi, mis aga tõstab hinna kõrgele,” lisas ta.

Eraravikindlustusel kolm varianti

Asenduskindlustus – riik mingit osa arstiabist ei kindlusta ja see jääb inimese enese riskiks. Täna on Eestis nii lahendatud täiskasvanute hambaravi.
Täiendav kindlustus – riik kindlustab osa millestki (nt 50% puusaproteesimisest), ülejäänu on inimese oma vastutus.
Lisakindlustus – inimene saab lisakindlustuse eest paremat teenust, nt mugavam palat, lühem järjekord jne.