Eestlased soetavad kodusid paradiisirannas (ÄP 08.08.2005)

Hispaania kuurortides eluaseme soetamine ei käi eestlasel enam üle jõu ja paljud maarjamaalased on asunud oma suvesid piiri taga veetma.
Hispaania kinnisvarasse investeerimine on pakkujate sõnul eestlaste puhul väga kaine otsus, sest kinnisvarahinnad sõltuvad ostetava eluaseme tüübist ja suurusest ning kõiguvad palju ka sõltuvalt asukohast. Kui lihtsa korteri saab rannikule 3–4 miljoni krooni eest, siis suurema villa eest tuleb välja käia juba kümmekond miljonit krooni. Leidub ka tunduvalt odavamaid kinnistuid, aga ka VIP-villasid, mis lähevad maksma kuni 30 miljonit krooni.

Võiks arvata, et eestlasele imponeerib ka Hispaanias kinnisvara ostes pigem hind, kuid see on ekslik. Pigem langetatakse otsus, arvestades maja mugavust ja asukohta ning investeeringu potentsiaali ja Hispaania suurepärast kliimat. Hind on kindlasti oluline, kuid hierarhias alles kolmas või neljas.

Uus Maa kinnisvarabüroo on juba mõnda aega pakkunud võimalust sõita ise Hispaaniasse Costa Blancale tutvuma kohaliku kinnisvaraturuga ning siis Uus Maa vahendusel endale ka maja osta. “Nii kaugele maja ostmiseks peab klient eelnevalt tunnetama keskkonda, Hispaania elustiili ja palju muud, et aru saada, millist kinnisvara lõpuks osta,” ütles Uus Maa Hispaania kinnisvara konsultant Mark Shein.

Uus Maa koostööpartneriks on Hispaania suurim kinnisvarafirma Atlas, kelle esindajaks ollakse Baltimaades ning kes suudab pakkuda väga laia valikut. “Püüame luua Eesti kliendile mugava ja turvalise võimaluse kinnisvarainvesteeringuks ning elunautimiseks sellel suurepärasel päikeselisel Vahemere rannikul,” lisas Shein.
Maarjamaalt Hispaaniasse kinnisvaraga tutvuma minejaid on üllatavalt palju, sügiseks ennustatakse minejate veelgi suuremat hulka. Peamiselt ollakse huvitatud korteritest ja bangalotest, vähem majadest, mille ülalpidamiskulud on suuremad.

Uus Maa hakkas kuu aega tagasi vahendama kinnisvara ka Lõuna-Prantsusmaal.

Teise büroona Hispaanias kinnisvara vahendav Manutent pakub seda põhiliselt Costa Del Solis partnerfirma Ivar Dahl Real Estate kaudu. “Oleme saatnud kõik soovid otse Hispaaniasse edasi kohalikke olusid hästi tundvale kinnisvarabüroole,” ütles Manutenti müügijuht Anne Luik.

Kui Uus Maa tegeleb partnerite kaudu ka kinnisvara arendamisega, siis Manutent vaid vahendab võimalust kinnisvara osta.

Kuid Eestis leidub ka inimesi, kellele tundub Euroopa liiga pisike ning kel on soov puhata veelgi kaugemal. Mõned on endale suvila muretsenud kas Tais või Indias, kuid nende ost on tehtud enda algatusel ning praegu Eestis ükski firma nii kauge kinnisvara müügi või vahendusega ei tegele.

Repliik: Viljandi folgil ei osata müüa (ÄP 05.08.05)

Eelmisel nädalavahetusel Viljandi folgil ringi liikudes hakkas silma laiskus ning majandusliku mõtlemise puudumine.

Festival on loonud suurepärase keskkonna uute kaubandusasutuste tõusuks või vanade arenguks, aga seda süllekukkunud õnne ei kasutata ära. Kui ikka poes peab toidu ostmiseks sabas seisma 30 minutit või pubis saad ühe õlle, sest pole kedagi, kes sulle uue klaasi valaks, on, millele mõelda. Iseenesest polnud sellest midagi, et igaks soorituseks kulus aega rohkem, kui planeeritud. Mõtlema paneb fakt, et festival, mis toimub juba kuraditosin korda ja toob linnarahvale 20 000 külalist, peaks olema ka kaupmehele selgeks teinud, et neiks neljaks päevaks tuleks mobiliseerida lisajõudu poodidesse, kõrtsidesse ja söömakohtadesse.

Seda, et eestlane pole ahne, on tervitatud, kuid kui antakse võimalus progressiks ning õnnestub kogeda suurlinna oma pisikeses poes, siis peaks sellest kinni haarama.

Lennujaam investeerib 850 miljonit krooni (Äripäev 03.08.05Tallinna Lennujaama investeeritakse veel enne 2007. aastat 850 miljonit krooni, millest en)

Tallinna Lennujaama investeeritakse veel enne 2007. aastat 850 miljonit krooni, millest enamik tuleb Ühtekuuluvusfondist.

Lennujaama arengukava järgi peab selleks ajaks olema läbi viidud ulatuslik ümberehitus terminalis ja lennuradadel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Ühtekuuluvusfondi talituse juhataja Julia Bergstein ütles, et dokumendid on rahandusministeeriumis kooskõlastamisel, mille järel saab ehitaja leidmiseks hanke välja kuulutada. “Kindlat algust ja lõppu ehitusele veel öelda ei saa, kuid plaanide järgi peaks ehitus lõppema nii lennuliiklusalas kui ka terminalis 2007. aasta lõpuks,” lisas Bergstein. Sama aastaarvu kinnitas ka Tallinna Lennujaama käitusdirektor Einar Bambus.

Reisiterminali väljaehitamiseks investeeritakse ligi 500 miljonit krooni ja lennuliiklusalale keskeltläbi 350 miljonit krooni. Rahast 85% tuleb Ühtekuuluvusfondilt ning ülejäänu Tallinna Lennujaamalt. Ümberehituse projekteerimine läks maksma 13 miljonit krooni.
Näiteks täiustatakse jäätõrjesüsteemi ja pikendatakse ruleerimisrada, mis täiustab lennu- ja keskkonnaohutust. Pikendatud ruleerimisrada annab võimaluse tihendada lennuaktiivsust ja intervalle.

Reisiterminali laiendatakse mõlemast otsast ligi 18 meetrit ning reisijate lennukisseminekuks ja saabumiseks ehitatakse välja risti olemasoleva terminaliga galerii, mis ühendab kõiki reisijasildu. Reisijate ooteosa aga jagatakse kaheks: ELi-sisesed reisid ning kolmandate riikide reisid.

Hollandi lennufirma KLM Baltimaade kontori hinnangul on Tallinna lennujaama moderniseerimine teretulnud, sest lennujaama terminal on liiga väike. KLM ei mahtunud Tallinna oma kontoriga ära ning Balti peakorter asub nüüd Riias.

Ruumipuudust nimetas ümberehituse põhjusena ka Bambus. “Töötajad tunnevad, et lennujaam on jäänud väikseks ning inimesed lihtsalt ei mahu ära,” lisas Bambus.

Estonian Airi kommertsala asepresidendi Mart Relve sõnul muutuvad lennujaama pikenemisega mugavamaks ootesaalid ning juurdetulevad registreerimislauad peaksid lühendama järjekordi.
Tallinna Lennujaam peab hakkama vastama ELi ja Schengeni-lepingust tulenevatele nõuetele, mis tähendab suurenenud turvanõudeid, samuti tuleb lennujaama kaubaterminali juurde ehitada veterinaar- ja taimekontrolli piiripunkt.

Ehitisregister kolis X-tee portaali (Äripäev 25.07.05)

Ehitisregister kolis kiirete ja lihtsate päringute tarbeks X-tee andmevahetusportaali.
Alates 1. juulist on võimalik X-tee kodanikuportaali lisandunud nelja päringunupu ja kahe teatisenupu abiga saada vastuseid küsimustele endale kuuluvate vallasvara registreeringute, kinnistul asuvate ehitiste ning ehitisregistris asuvate dokumentide kohta. Seega on kogu info inimesele kuuluvate ehitiste kohta koondatud ühte kohta, kus selle kasutamine on turvaline ja lihtne.

“Kodanikule on X-tee kodanikuportaali kaudu tehtud lihtsamaks ehitisregistris oma andmete jälgimine ja andmeerinevuste ilmnemisel sellest riigiasutuste teavitamine,” märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Kati Kõrbe.
Sisenemine X-tee portaali käib ID-kaardiga või internetipanga tunnustega.

Kõrbe lisas, et ehitusregistri X-teele viimine on tingitud praktilisest vajadusest jõuda informatsiooniga inimesteni. “Inimene ei tea tavaliselt, kust ja millist informatsiooni otsida, lisaks on iga süsteem erinev ning vajab kohanemist. X-teel on kõik andmed inimese vallasvara kohta juba valmis lahterdatud ning kasutamine lihtne ja kiire,” ütles Kõrbe ning märkis, et kõik, mis X-teel leidub, seda nii ehitiste kui ka muu kohta, on informatsioon, mida inimene peaks enese ja oma vara kohta teadma.

X-tee võimaldab esitada riigile teateid registris olevate andmete puudulikkuse või erinevuse kohta.

Internetipõhise ehitusregistri kasutuselevõtt 2004. aasta alguses ning selle siirdamine X-tee kodanikuportaali on lihtsustanud nii notarite tööd kui ka kergendanud kodanikele ehitistega seotud asjaajamist.

Registri keskmine kasutajate arv päevas on keskeltläbi 3000, ulatudes tööpäevadel tihti kuni 3900 inimeseni.

Uue registri kasutuselevõtt on andnud ka märgatavat tööjõukulude kokkuhoidu. Kui hooneregistri büroodes töötas 2003. aasta lõpus 128 inimest, siis praegu tegeleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ehitisregistri küsimustega kuus inimest.

Lähitulevikus plaanib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lisaks praegusele informatsioonile hakata registrisse kandma ka energiaauditite andmeid ja keskkonnamõjude hindamiste tulemusi.

X-tee on üleriigiline andmevahetuskiht, mille kaudu saab vaadelda andmeid suuremas osas andmekogude riiklikus registris registreeritud andmebaasides.

X-tee kaudu saab kontrollida oma andmete õigsust näiteks autoregistrikeskuse, maksu- ja tolliameti või haigekassa andmebaasides ja tellida Euroopa ravikindlustuskaarti.

Folk toidab Viljandi ettevõtlust (Äripäev 01.08.05)

Viljandi Folgi fenomen jätab jõulise märgi nii Eesti kultuuri kui ka Viljandi ettevõtlusesse. Inimeste hulgad, kes ründavad kõrtse, majutusasutusi ja söögikohti, on nende nelja päeva jooksul kolossaalsed.

Statistika järgi suureneb folgipeo ajal Viljandi rahvaarv 20 000 inimese võrra ning tänu sellele suurenevad ka teenusepakkujate käibed ja kasumid. Kuu aega enne festivali algust olid broneeritud kõik Viljandi majutusasutused ning ligikaudsed turismitaludki andsid öömaja paljudele pidulistele.

Linnapea Malle Vahtra andis Viljandi neljaks päevaks piduliste käsutusse ning kinnitas, et tegemist on Viljandi tippsündmusega, mis on kasulik nii linnale kui ka selle inimestele. “Folgi ajal on Viljandis pidu, inimesi on palju, poodides on sabad ning kogu linnas on väga pidulik meeleolu,” ütles linnapea ning lisas, et kõik ettevõtted ootavad festivali.

Kui mujal on juuli suhteliselt vaikne, siis Viljandis lööb kasumigraafiku kõver juulis üles.
Viljandi Folk on kujunenud mõnusaks rahvaste paabeliks. Ka tänavu on külalisi Viljandi infopunkti teabe kohaselt kohale tulnud Hollandist, Austraaliast ja Jaapanist, lähiriikidest rääkimata.

Viljandi tänavatel on näha sadu rõõmsaid inimesi, kes südamerahuga jätavad oma teenitu meelelahutusasutustesse. Kõrtsid ja söömamajad on inimesi puupüsti täis, linnas ei leidu kohta, kus mahaistumiseks ruumi oleks. Enamik kõrtsipidajad ei saanud kommentaare jagada, puhtalt ajapuudusest, sest kliendid vajasid teenindamist.
Folgil ajaks on hotellid tõstnud tubade hindu, kohati kuni 40%. Kuid hotellipidajate sõnul see külastatavust ei vähenda. Kõrgemast hinnast olenemata on põhikülastajad eestlased. Linna südames asuva 80 inimest mahutava Grand Hotell Viljandi juhataja Hedli Kivilaan märkis, et broneerimine algas juba eelmise aasta festivali lõppedes ning praegu pole ühtegi vaba tuba.

Ka paljud kohalikud inimesed pakkusid pisikese tasu eest oma tühje tube ning aedu.
Kasu said ka põhiüritusega otseselt mitte seotud ettevõtted.

Näiteks ilusalongid on festivali ajal hinnas. Palju küsitakse võimalust värvida juukseid eredavärviliseks. Sama palju käiakse uurimas, kas saaks rõngastada naba, huult või kulmu. Laupäeval tekkis pärast mitmepäevast pidu suurem nõudlus peapesu järele.

Piia Vilu endanimelisest väikeloomakliinikust kinnitas, et peo mõju on tunda ka kliinikus. “Paljud on saabunud koos neljajalgsetega ning kliinikus käijaid on palju. Ostetakse peamiselt kaelarihmasid ja jalutuskette,” ütles Vilu.
Ainsad, kes suurt mõju teenistusele ei näinud, olid taksojuhid. Nemad nentisid, et tõsiseks sõiduks läheb alles õhtul, kui hakatakse puhkemajadesse liikuma.

Weroli päästmisplaan nr 1 näeb ette selle andmise riigi sihtasutusele (Äripäev 01.08.05)

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo sel nädalal valitsusse viidav Werol Tehaste päästmisplaan näeb kõige parema variandina ette tehaste üleandmise Maaelu Edendamise Sihtasutusele, mida pooldavad ka tehase juhid.
"Tegemist on halvimatest variantidest parimaga."
Ester Tuiksoo, põllumajandusminister

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo viib sel nädalal valitsusse Werol Tehaste pankrotist päästmise võimalikud variandid. Eelmisel sügisel kahjulike rapsitehingutega 26 miljoni kroonisesse kahjumisse kukkunud Werol Tehaste päästmiseks on põllumajandusministeerium leidnud kolm võimalust.

Esimene, hetkel kõige tõenäolisem variant on anda ettevõte Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kätte, kes teeks Werolisse investeeringud, garanteeriks Weroli pikaajalist laenu kahjumi kustutamiseks ning taastaks ettevõtte stabiilse juhtimise.

Teise variandina tuleks kõne alla tehase rendile andmine usaldusväärsele ettevõttele. Rendile andmise variant on hetkel n-ö varuvariant, kuna ettevõttele tuleks leida vääriline rentnik, kes suudaks vähemalt viis aastat Werolit töös hoida, et järjest suurenenud rapsitootmist kohalike vahenditega realiseerida. Hetkel kasvatatakse Eestis rapsi ligikaudu 60 000 hektaril.

Kolmas võimalus näeb ette Weroli enamusosaluse müügi avalikul pakkumisel. 2000. aastal püüdis Hüvitusfond tehaseid müüa, kuid tulutult. Tehastele ei leitud ostjaid isegi ühekroonise alghinnaga.

Tuiksoo ütles, et Weroli andmine Maaelu Edendamise Sihtasutuse käsutusse on hetkel töösolevatest variantidest kõige tõenäolisem lahendus. “Tegemist on halvimatest variantidest parimaga,” nentis Tuiksoo. Ta lubas ära kuulata valitsuse argumendid ning seejärel töötada välja tegevuskava.

Minister leiab, et Weroli kadumine turult oleks löök nii rapsikasvatusele kui ka sealt edasi piimakasvatajatele, kellele tõuseks rapsikoogi hind.

Tuiksoo nentis ka, et kui jätta kõrvale vahepealsed juhtumised, siis üldiselt võib Weroli tegevusega rahule jääda. “Kuude lõikes on tulemused Werolis head,” ütles ta.

Põllumajandusministeeriumi nõuniku Maido Pajo sõnul peab midagi Weroli omandisuhetes muutuma, et saavutada juhtkonna stabiilsus ning järjepidev areng. “MESile üleandmine jätaks Weroli riigi kontrolli alla. MESil on võimalused kapitali Werolisse paigutada ning ettevõte jalule aidata,” nentis Pajo.

Werol Tehaste nõukogu esimehe Raul Rosenbergi sõnul on Weroli kahjum tingitud vaid ebasoodsatest ostutehingutest ning rapsi hinna alanemisest, kuid toodangu müügiga on Weroli tehased näidanud juba aastaid mõnemiljonilist kasumit. “Kahjumi kustutamiseks läheb vaja pikaajalist pangalaenu ning muudetud ladustamissüsteemi, mis näeks ette kokkuostu vajadusel, mitte võimalusel,” nentis Rosenberg.

Weroli juhatuse liige Robert Närska väitis samuti, et Werol on kasumipotentsiaaliga ettevõte, kui arvestada maha liigne toorainevaru, negatiivsed rapsi hinna mõjud ning finantskohustused (viivised, trahvid). Weroli majandusaasta lõpeb 1. augustil, kuid esmane analüüs näitab tehaste kasumit viimase aasta jooksul 8,3 miljonit krooni.
“Aktsiate üleminek MESile lihtsustaks Weroli arengut. MES garanteeriks kahjumi katmiseks pangalaenu ning stabiliseeriks juhatust ja selle arengut. Weroli uus toote ostu poliitika vähendab aastas Werolile kulu ca 10 miljonit krooni, kuna jääksid ära laotasud ning logistikakulutused,” ütles Närska.

Varasema vähese kasumi põhjendus leidub rapsi ostu-ning rapsikoogi müügipoliitikas. Raps osteti pakkujalt talle sobiva hinnaga ehk siis võimalikult kõrgega ning hiljem müüdi rapsikook põllumehele võimalikult hea hinnaga tagasi. “Kaua sedasi toimida ei saa ja kasumi suurendamise eesmärgil peab muutuma tooraineostu aluseks hind, mitte missioon,” ütles Närska.

Raps on piimasaaduste kõrval suurima kasumimarginaaliga põllumajanduslik toode Eestis. Weroli käimalükkaja, ettevõtja Vambola Kolbakovi hinnangul muutub Weroli pankrotiga vaid hind, millega toodangut müüa. “Kätte raps tootjale kindlasti ei jää,” nentis Kolbakov.

“Tehast ei ole võimalik kahjumisse ajada, ükskõik kuidas toimida, ei ole see võimalik. Ettevõte on ainukene sarnase suunitlusega Baltimaades, saab ise oma hindu ja tingimusi seada,” ütles Kolbakov.

Werol Tehased loodi 1997, mil suured kalatööstused Eestis vajasid ohtralt õli toodete konserveerimiseks. Aastapäevad hiljem tabasid Eestit aga järjest finantskriis ning Vene kriis. Et mitte tehaseid sulgeda, läks 98% Werolist 2002. aastal Hüvitusfondi omandusse, kes investeeris ettevõttesse 200 miljonit krooni.

2003. aastal Hüvitusfond likvideeriti, Weroli varad läksid põllumajandusministeeriumile ning Weroli juhatuse esimeheks sai Erki Aavik. 2004. aasta lõpus vallandas Ester Tuiksoo Aaviku, tuues ettekäändeks turuhinnast kallimalt ostetud toorainega ligi 22 miljoni krooni suuruse kahjumi tekitamise.

Põllumehed mures Weroli saatuse pärast

Rapsitootjad jälgivad Werolis toimuvat äärmise tähelepanuga, sest Weroli kadumine turult alandaks kokkuostuhinda ning tekitaks lisakulutusi rapsi transpordi ja ladustamise näol.

Tartumaa Põllumeeste Liidu juhataja Jaan Sõrra hinnangul oleks Weroli kadumine turult surmahoop rapsikasvatajale, sest pole alternatiivi, kuhu raps viia. “Kui Werol ära kukub, siis kindlasti tekivad kokkuostjad, kes rapsi kokku ostavad. Kuid kindlasti ei suuda nad pakkuda piisavalt head hinda. Lisaks on Weroli plussiks tehaste asukoht Lõuna-Eestis, mis vähendab tunduvalt transpordikulutusi,” ütles Sõrra ning lisas, et halvim variant oleks erastamine.
“Kui tehased läheksid MESile, tekiks kindlus, et suudetakse taastada stabiilsus ning rapsitootja saab oma toodangut endistviisi turustada Eestis kohapeal,” nentis Sõrra. Lisas samas, et kui tekib veel paar rapsi töötlemise tehast, siis võiks hakata arutama võimalust Werol erastada.

Haage Agro juhatuse liikme Andres Härmi sõnul annaks tehase kadumine löögi kogu põllumajandusele. “Werol on olnud väga hea partner ning oleks väga halb, kui see kaoks,” ütles Härm ning lisas, et rapsikasvatus sai Eestis hoo sisse just oma töötlemistehase loomisega ning tänaseks on rapsi all olevad põllud muutunud nii suureks, et ilma oma tehaseta läbi ei aja.

“On vaja tekitada siseriiklik ringlus, kus oleks olemas nii tootja, töötleja kui ka müüja. Soome näitel võib öelda, et see elavdab kogu põllumajandust,” ütles Härm.