Riigikogulased peitsid poliitreklaami digipurki (ÄP arvamus 22.juuli 2005)

Riigikogu keelustas juuni alguses poliitilise reklaami näitamise avalikus ruumis. Avalikuks ruumiks peetava linna ebaseaduslikuks reklaamipinnaks nimetamine ei vähenda aga poliitiliste sõnumite mõju inimestele. Poliitikud lähevad lihtsalt mujale – tele- ja raadiopurkidesse ning hakkavad oma paatost meile interneti juhtmete kaudu röökima.

Ühelt võeti ja teisele anti

Poliitilise reklaami keelustamine algas valest otsast. Kuigi enam ei tohi linna “risustada” kümnemeetrised Ansipi, Savisaare, Reiljani, Reinsalu “taiesed” ning isegi erakonnakontori uksel olev logo on uue reeglistiku järgi ebaseaduslik, eksisteerivad samad näod samade hüüdlausetega mõnes muus kontekstis, seda siis kas televisioonis, raadios või internetis.

Meeles peab pidama, et internetis on juurdepääs inimestele hoopis lihtsam, kiirem ning mõjuvam. Kui uskuda viimaseid uuringuid, siis kasutab 80 protsenti 15–74aastastest eestlastest iga päev internetiteenuseid.

Poliitreklaami piiramisega on inimesed pandud veelgi ebavõrdsemasse seisu, kui nad seda varem olid. Infotehnoloogiliselt on võimalik teha inimeste elu põrguks ülimalt lihtsate vahenditega – mängu tuleb digitaalne otsepostitus. Ühesõnaga liigub vana “avalik ruum” uude maailma, digitaalmaailma.

Kujutate ette, et iga klõps arvutil avab reklaami, mis kannab poliitilist sõnumit, e-post on koormatud erakonna poliitiliste vaadete traktaatidega. Usun, et minnakse ka nii kaugele, et luuakse programm, mis installeerib ennast ise sinu arvutisse ning võtab üle kõik funktsioonid. Ühesõnaga teeb sind ohvriks mitte õues, vaid sinu kodus ning tööl.

Ebavõrdsusest rääkides keerame ühe vindi teemale veel peale. Minu meelest valitseb Eestis vaba turumajanduslik kapitalism ning kõigil peaksid olema seadusega võrdsed õigused oma äri ja elu just nii ajada, nagu ta heaks arvab. Antud juhul seadustas muudatus diskrimineerimise, keelustati välireklaam ning suunati valdkonna raha ning käive muudesse meediavaldkondadesse. Kogu selle raha ning lugejad/vaatajad jagavad nüüd ajalehed, televisioon ja raadio. Mind häiribki kõige rohkem see, kui süüdimatult vara reklaamis ümber jagati. Ühele anti, mis teiselt võeti. Eesti on jõudnud kenasse postsovetismi.

Lisaargument, miks keelustamine tulemust ei too, on stereotüüp. Kõik inimesed Eestis teavad nagunii, milliste vaadete eest mingi erakond seisab ja milliste tegudega nad vaateid kinnitavad. Kõik teavad, et Keskerakond võitleb vähekindlustatute ja pensionäride eest, et Reform on liberaalse majanduspoliitika eestvedaja ja et Res Publica püüab kõike sama puuga lüüa. Stereotüüp on nii sügavalt inimestesse sööbinud, et sellel, kas seda tuletavad meelde King-Kongi suurused plakatid või pikad sisutud vaidlused televisioonis, pole enam erilist vahet.
Puhtama linnapildi eest võitlusse astunud poliitikud ja nende algatus vajab loomulikult kiitust, kuid kuidagi ei pääse see teema lahti valimisreklaami maigust. Väga mugavalt kerkis teema just enne sügisesi valimisi. Võin mürki võtta, et kenasti keerutatakse sellega intriigi ka kampaaniates.

Kui keeld muud kaasa ei too, siis ehk tekib vähemalt diskussioon kogu reklaami, selle leviku ja sisu üle. Just eriti selle sisu ja leviku eetilisuse ning tegeliku mõju üle. Kui leitakse, et suured “poliitilised” plagud avaldavad halba mõju inimese kesknärvisüsteemile, siis sama pilguga peaksime üle vaatama ka kogu muu reklaami. Samas teades eestlast ja tema totaalset ükskõiksust kõige vastu, mis teda ümbritseb, ei ole vist kuigi suurt kära oodata.

Poliitiline välireklaam on keelatud

9. juunil keelas Riigikogu poliitilise välireklaami. Istungil kohal olnud 92 saadikust 53 hääletasid keelu poolt ja 39 vastu.
Poolt hääletasid: Res Publica, Isamaaliidu ja Rahvaliidu fraktsiooni liikmed, sotsiaaldemkokraadid, Toomas Alatalu, Mark Soosaar, Jaanus Marrandi, Liina Tõnisson (ei kuulu fraktsiooni) ning praeguseks sotsiaaldemokraatidega ühinenud Peeter Kreitzberg ja Sven Mikser.
Vastu olid: Reformierakonna fraktsioon, Keskerakonna fraktsioon ja Harri Õunapuu (ei kuulu fraktsiooni).

Pangad alandavad välismaksete hindu (ÄP 22.juuli 2005)

Hiljemalt pooleteise aasta pärast saab Euroopa Liidu siseselt raha üle kanda senisest tunduvalt odavamalt, sama hinnaga kui siseriikliku makse, lubavad Eesti suurpangad.

Jutt on nn euromaksetest, mis jäävad alla 12 500 euro ehk ca 200 000 krooni.
“Praegu turul olev EU makse, millel on kõikides Eesti pankades hinnaks 30 krooni, peab euro tulekul maksma samaväärset hinda praeguse siseriikliku maksega, milleks hetkel on SEB Eesti Ühispangas kolm krooni,” ütles Ühispanga arvelduste osakonna juhataja Ringa Maripuu.
Hansapank ei soovinud veel öelda, kui palju täpselt hind alaneb.

“Edaspidi on näha pigem euromaksete jätkuvat odavnemist kui riigisiseste maksete kallinemist, kuid konkreetsemaid hinnatasemeid on veel vara prognoosida,” lausus Hansapanga arveldustoodete osakonna juhataja Margit Peterson.

“Sampo Pank ei ole veel langetanud otsuseid, mis puudutavad riigisiseste ja Euroopa Liidu euromaksete hindade ühtlustamist. Kindlasti kavatseb Sampo Pank järgida euromakseid puudutavaid direktiive ning seadusandlikke akte ja lähtub hinnapoliitika kujundamisel turu konkurentsitingimustest,” ütles Sampo Panga operatsioonide divisjoni direktor Arvo Juhkami.
Nordea Panga turundusspetsialist Tauno Tõhk ütles, et praegusel hetkel lõplikku maksehinda ütelda oleks spekulatsioon ning lisas, et muutusi võivad põhjustada mitmed faktorid.
“Samal ajal toimuvad ka ettevalmistused eurole üleminekuks ning see toob endaga kaasa muutusi mitmetes süsteemides ja protseduurides, mis omakorda võivad tingida hinnamuudatusi,” lisas Tõhk.

Eesti suuremad kommerts­pangad SEB Ühispank ja Hansapank võtavad internetis pankade vahel tehtud ülekannete eest vastavalt 3 ja 6 krooni.

Euroopa Liidu sees on sama tehingu tegemine 30 krooni. Seda juhul, kui makse jääb alla 12 500 euro (ligi 200 000 krooni) ja kulud kaetakse pankade vahel võrdselt. EU makse tuli Eestis kasutusele 1. mail 2004.

Kui makse ületab 12 500 euro piiri või kus partnerpank ei kata kandekuludest oma osa, jääb kande hind Euroopa Liiduga liitumisele eelnenud tasemele ning maksab 400 krooni. Kui suureks jääb see teenustasu euroga liitudes, ei soovinud küsitletud neli panka prognoosida.
Uue nõude järgi peavad nii riigisisesed kui ka Euroopa Liidu sisesed maksed olema sama hinnaga, mille tulemusel alanevad välismaksete hinnad riigisiseste maksete tasemele.
Samm-sammuline hindade ühtlustamine sai alguse juba eelmise aasta 1. mail, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige.

Hansapank ja Ühispank tõstsid siis Eesti-siseste maksete hinda, alandades samas pangasiseste maksete hinda, ning liikusid sellega ühtlustumise suunas.

Nordea Panga ja Sampo Panga klientidele on hetkel riigisisesed maksed tasuta ning hinnamuutused veel ees.

Sügisest kiirenevad pankadevahelised ülekanded

Eesti Pangas toimuva siseriiklike arveldussüsteemi ümberarendamise tulemusel hakkab alates sügisest pankade vaheline arveldamine, mis hetkel toimub kolm korda päevas, toimuma üheksa korda päevas, iga tunni aja tagant. Kliiringud toimuvad jätkuvalt ainult tööpäevadel.

Kampaania sõnavabaduse nime all (ÄP 25.juuli 2005)

Nädalavahetusel kleepisid Keskerakond ja Reformierakond Tallinna tänavatele välireklaamid, üritades sõnavabaduse kaitsmise sõnumi all äsja ärakeelatud poliitreklaami valimisteks tänavatele tagasi tuua.

Suure saladuskatte all aetud turunduskampaaniaga loodetakse avaldada õiguskantslerile mõju seadusemuudatuse tühistamiseks.

“Ei saa lasta tekkida situatsiooni, kus täna keelustatakse suured plakatid, kuid tulevikus võetakse sihiks trükiajakirjandus või televisioon,” põhjendas kampaania korraldamise vajadust Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.

Linnapilti kaunistavad 3×6 meetrit suured plagud peaksid tõmbama tähelepanu praegu Eestis valitsevale situatsioonile, kus rünnaku alla on sattunud meedia- ja sõnavabadus, leiavad kaks erakonda.
“Tuleb seista vastu hiilivatele katsetele piirata sõnavabadust, nimetades seda nõukogulikult inimeste kaitsmiseks ebasoovitavate mõjude eest,” lisas Michal.

Mõlemad erakonnad kinnitavad kui ühest suust, et tegemist pole sügisese valimiskampaania avalöögiga, olgugi, et selline tunne jääb, eriti kui vaadata Keskerakonna traditsioonilist plakatikujundust.

Michal ütles veel, et Reformierakonna kampaania eesmärgid on pikemad kui ainult sellesügisesed valimised ning võitlevad üleüldse igasuguste vabaduse piirangute vastu, olgu selleks siis sõna- või valikuvabadus.

Teise kampaania eestvedaja, Keskerakonna peasekretär Kadri Must kinnitas, et kampaania eesmärk on survestada õiguskantslerit tegema kiirem otsus seoses 9. juunil vastuvõetud seadusemuudatusega. “Kampaania on aktsioon 9. juuni seadusemuudatuse vastu, mis on põhimõttetu, ebaaus ja diskrimineeriv. Ja ka ebatõhus. Põhimõtteks peab jääma, et igal valijal on võimalus võimalikult suure infohulga seest kaevata välja oma valik,” ütles Must.

Isamaaliidu avalike suhete juht Margus Tsahkna ütles, et on kampaaniaga kursis, kuid ei usu, et sellel on midagi pistmist otseselt sõnavabaduse kaitsmisega.

“Kampaaniat korraldavatel erakondadel on tehtud suured ettemaksed välireklaami pindadele ning nüüd on leitud mugav viis need ära kasutada,” nentis Tsahkna. Ta lisas, et sõnavabaduse ja muude vabaduste kaitse peab olema iga erakonna põhiväärtus kõigis tema tegemistes, mitte ainult ühe kampaania sisuks.

Suurt poliitilist reklaami tänavapildis keelustav seadusemuudatus võeti vastu 9. juunil. Selle vastu astusid tuliselt välja keskerakondlased Evelyn Sepp ja reformierakondlane Igor Gräzin, kes saatsid õiguskantslerile palve tunnistada seadusemuudatus põhiseadusega vastuolus olevaks. Õiguskantsler külmutas teema ning võtab selle vaatluse alla uuesti septembris. Poliitikute hinnangul võib siis aga hilja olla – valimised on juba oktoobris.

Riik hoiab seltsid ravikindlustusest eemal (ÄP 25.juuli 2005)

Euroopa kindlustusjuht soovitab Eestile ravijärjekordade vähendamiseks ja ravisummade hankimiseks eraravikindlustust, riik panustab aga senise süsteemi arendamisele.

“Erakindlustuse vajalikkus tuleneb demograafilistest muutustest. Elanikkond vananeb ja kümmekonna aasta pärast ei ole piisavalt töötavaid inimesi, et tagada adekvaatne ravikindlustus,” ütles Eestis ühepäevasel visiidil viibinud ERGO kindlustusgrupi juht Lothar Meyer Äripäevale antud intervjuus.

"Riik on mõelnud kaksiksüsteemile ehk nn Singapuri ravikindlustusvariandile, mis kombineeriks nii riikliku kui ka eraravikindlustuse."
Peeter Laasik, sotsiaalministeeriumi abiminister

Meyer lausus, et lähema kümmekonna aasta jooksul peaks toimuma tõsised muutused Eesti ravikindlustussüsteemis ning soovitas üleminekut eraravikindlustusele.
Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik jäi aga eriarvamusele ning märkis, et riiklikul ravikindlustusel on väga suur potentsiaal. Samas märkis ta, et riik on mõelnud kaksiksüsteemile ehk nn Singapuri ravikindlustusvariandile, mis kombineeriks nii riikliku kui ka eraravikindlustuse. “Singapuri variant sisaldab aga ohtu, sest vaesed inimesed ei suuda ennast kindlustada ning üksikute rikaste najal see süsteem püsti ei seisaks,” lisas Laasik.

Laasik lausus, et Eesti ravikindlustussüsteemist on välja jäetud palju teenuseid, nende hulgas hambaravi ja taastusravi. “Kindlustamist vajavad teenused on olemas, riik on loonud õiguslikud raamid teenuse pakkumiseks, kuid teenuse tarbijaid on vähe. Miks? Teenus on kallis, puudub maksujõuline kontingent,” nentis Laasik.

Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov ütles, et massiivne eraravikindlustus Eestis vaba turu tingimustes ilmselt ei töötaks.

“Erakindlustuse rakendamisel on kaks üldist probleemi, esiteks solidaarsuse vähenemine – kindlustusselts eelistab nooremaid ja tervemaid – ning teiseks kasumi katmine seltsidele, mille puhul tuleb ekstra juurde maksta,” lausus Danilov.

SEB Ühispanga Elukindlustuse müügi- ja turundusvaldkonna juhi Aira Tammemäe sõnul on neil ravikindlustusest juttu olnud. “Põhjust, miks toodet ei ole, tuleb otsida puudulikust eraravisüsteemist,” lisas Tammemäe.

Eestis puudub ka statistika, mille alusel saaksid kindlustusseltsid arvutada toote müügitariifi. “Teenus muutub perspektiivikaks, kui kogu Euroopa läheb üle ühisele ravikindlustusele,” nentis Tammemäe.

IF Kindlustuse tootejuhi Ter­je Rade sõnul pärsib ravikindlustuse seadus pikaajaliste kindlustuslepingute tegemist, mis piirab ka vastavate teenuste turule tulemist. “Ravikindlustustoode pole kasulik, kuna palju on haigeid ja teenust kasutavaid inimesi, mis aga tõstab hinna kõrgele,” lisas ta.

Eraravikindlustusel kolm varianti

Asenduskindlustus – riik mingit osa arstiabist ei kindlusta ja see jääb inimese enese riskiks. Täna on Eestis nii lahendatud täiskasvanute hambaravi.
Täiendav kindlustus – riik kindlustab osa millestki (nt 50% puusaproteesimisest), ülejäänu on inimese oma vastutus.
Lisakindlustus – inimene saab lisakindlustuse eest paremat teenust, nt mugavam palat, lühem järjekord jne.

Preatoni kandideerib Itaalias aasta ärimehe tiitlile (Äripäev 15.juuli 2005)

Eestis maksupettuse ning maksudest kõrvalehoidmise süüdistusega kohtu all olev Pro Kapitali omanik Ernesto Preatoni on oktoobris konsultatsioonifirma Ernst & Youngi poolt valitava Itaalia aasta ärimehe tiitli nominent.

Domina Vacanze ja Pro Kapitali omanik, ulatuslike teenete eest Eesti kodakondsuse saanud Preatoni kandideerib oktoobris kätteantavale 2005. aasta Itaalia aasta ärimehe tiitlile. Preatoni, keda veel mõned aastad tagasi peeti Eesti üheks mõjukamaks ärimeheks, ent kelle renomee põrmustus pärast ulatuslike maksukuritegude ilmsikstulekut, on seatud Itaalia aktsiabörsi eestkoste all väljaantava auhinna nominendiks tänu ulatuslikele teenetele Itaalia majanduse arendamisel.

Aukartust äratav on ka varasemalt tiitli võitnute nimekiri. Enamik neist on maailmas oluliste saavutustega silma paistnud Itaalia suurärimehed. Eelmisel aasta võitis tiitli Andrea Illy, maailmakuulsa kohvitootja ning espressomasina leiutaja Illy Caffe tegev­juht. Aasta enne seda pälvis auhinna maailma kolme suu­rima treeningvarustuse tootja Technogym asutaja ja omanik Nerio Alessandri. 2002 aasta Itaalia ärimeheks valiti jalanõutootja Geox asutaja Mario Moretti Polegato.

2001. aastal alustas maksupettuste uurimise keskus Preatoni vastu kriminaalasja ning süüdistas teda ja Pro Kapitali juhatust tehingute tegemises nn keelatud perioodidel enne ametlike tulemuste avalikustamist. Preatonit süüdistatakse ka tuludeklaratsioonide mitte esitamises ja valeandmete esitamises, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 50,5 miljonit krooni.

Maksupettuse ilmsikstuleku hetkest on Preatoni side Eestiga jahenenud. Koos Preatoniga on kohtu all Pro Kapitali endine juht Aivar Pihlak ning sekretär Angeelika Annus. Süüdimõistmise korral ootab Preatonit kas rahatrahv või kuni aasta pikkune vabadusekaotus. Kohtuasja arutamine jätkub 13. septembril Tallinna linnakohtus.

Eestis valitseb reklaamibuum (Äripäev 15.juuli 2005)

Eesti reklaam on sel aastal saavutamas oma aegade suurimat käivet, tublisti kasvavad nii trüki- kui ka telereklaam.

Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtovi sõnul on Eesti trükireklaami käibed hetkel aegade suurimad ning seda kõikidel väljaannetel. “Praegust turusituatsiooni arvestades peaks tõus ka edaspidi jätkuma,” lisas Rõtov.

Peamise osa reklaamikäibest moodustab kohalik turg, täpsemalt kinnisvara-, auto- ning viimasel ajal väga tugeva tõusu teinud töökuulutuste reklaamid.

Nii Eesti Päevaleht kui ka Äripäev on loonud eraldi lisalehe, et avaldada töökuulutusi. Eesti Ekspressi reklaamidirektori Indrek Heinmäe sõnul on konkurents selles osas ainult teretulnud ja viib valdkonda edasi. “Eesti Ekspress on olnud läbi aegade juhtivaks töökuulutuste kanaliks ja nüüd on ka teised lehed sellest aru saanud ja oma lehtede vahele vastavad lehed teinud,” lisas Heinmäe.

TV3 tegevdirektor Toomas Vara leidis, et kuigi aasta esimeses kvartalis kasvas telereklaami turg 20%, on veel arenguruumi. “Samas julgen väita, et isegi 20% turu kasv ei ole üle mõistuse suur, vaid pigem normaalne näitaja. Meie headel naabritel Lätis ja Leedus kasvab tele igal aastal üle 20%,” lisas Vara. Telereklaami tulevikus näeb Vara jätkuvat tõusu aasta lõpuni. “Teisel poolaastal jääb teleturu kasv vahemikku 10–15%. Sügisesed kohalikud valimised annavad kindlasti hea tõusu kolmandas kvartalis,” nentis Vara.

Tänavu müüdud rekordarv uusi autosid (Äripäev 15.juuli 2005)

Aasta esimesel poolel müüdi Eestis pisut üle 10 000 uue sõiduki, mis on senine müügirekord.
Saksa Auto reklaamijuhi Reigo Kuivjõgi sõnul on autoturg tõususuunal tänu suurenenud sissetulekutele. Positiivset arengut tekitavad ka head pakkumised autohindadele ning soodsad finantseerimistingimused. Kommest Auto turundusjuht Da­nel Hein märkis, et müüginumbrites on oodata trendi jätkumist kuni aasta lõpuni. “Aasta teine pool tuleb ilmselt samasse suurusjärku ehk siis 20 000 müüdud autot võiks olla 2005. aasta tulemus,” ütles Hein.

Info-Auto turundusjuht Tiit Lillipuu näeb autoturu suurenemist aasta lõpuks kuni 15%. “Ja isegi 20protsendine müügi kasv ei oleks väga üllatav.”

"Ja isegi 20protsendine müügi kasv ei oleks väga üllatav." Tiit Lillipuu, Info-Auto turundusjuht.

Automudelite rohkusest hoolimata on siiani populaarseimad väikekeskklassi autod ning mahtuniversaalid. Eesti autoturu eripärana võib muu maailmaga võrreldes tuua ebaharilikult kõrge uute maasturite müügiprotsendi.

United Motorsi turundusjuhi Toomas Pärna sõnul ostab eestlane maasturi teede halva seisukorra pärast. “Loomulikult on oluline ka turvalisus ning ruumikus, kuid peamine arvamus on, et ehk jääb maastur katkistel tänavatel terveks,” lisas Toomas Pärna.

Pangateenused kallimad kui Rootsis (Äripäev 15.juuli 2005)

Kahe Rootsi panga omanduses oleva Eesti suurpanga, Hansapanga ja Ühispanga mitmete teenuste hinnad on tunduvalt kõrgemad kui emapankades.
Erinevalt Rootsi emapankadest küsivad Eesti pangad teenustasu nii raha väljavõtmise kui ka mitmete ülekannete eest. Samuti on Eesti pankades kallim välismaksete tegemine.

Pankade esindajate sõnul sõltuvad kõrgemad ülekandehinnad välismaksete puhul Eesti pankades vahendajapankade teenustasudest. Kuna Eesti pankade välismaksete mahud on tunduvalt väiksemad võrreldes suure osa ülejäänud Euroopa pankadega, siis küsivad ka lepingulised partnerid tehingu pealt kõrgemat hinda.

SEB Eesti Ühispanga e-tehnoloogia ja operatsioonide divisjoni arvelduste osakonna juhataja Ringa Maripuu sõnul sõltub piire ületava makse hind makse saatmise kanalist. “Kuna välismaksete puhul on makse valuuta erinev kui Eesti siseriiklik valuuta, siis makse teostamiseks tuleb kasutada maksevahendajate ehk korrespondentpankade teenuseid. Need pangad küsivad maksete edastamise eest läbi nende panga ka hinnakirjajärgset teenustasu,” rääkis Maripuu.

“Eesti maksesüsteem, ka välismaksete puhul, on efektiivne, raha liigub kiiresti ning maksed on Euroopa kontekstis siiski odavad,” ütles Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja. Põldoja lisas veel, et Euroopa Liidust väljapoole tehtavate maksete hinnad alanevad hetkel, mil Hansapank on täielikult ühinenud Swedbankiga ning saanud samasugused tingimused ning vahendajapankade teenustasud, kui seda on emapangal.

Välismaksete hinnad moodustuvad kolmest komponendist – panga sisemine kulu, edastamise ehk kanalikulu (kas kiir- või ekspressmakse) ja kolmandate pankade teenustasud.

"Raha liigub kiiresti ning maksed on Euroopa kontekstis siiski odavad. "
Priit Põldoja, Hansapank Eesti peadirektor

Euroopa Liidust väljapoole tehtavate maksete ja ülekannete hinnad ei ole hetkel reguleeritud. Ülepiirilised maksed on reeglina kallimad ja seda põhjusel, et võõras valuutas teise rahakeskkonda maksmisel on tarvis kasutada vahendajaid. Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Sven Meimeri sõnul ei ole Eesti Pangal hetkel plaanis pankadele maksete eest võetavate teenuste osas ettekirjutusi tegema hakata, sest turumajanduslikul alusel tarvilike hindade kujunemiseks on konkurents Eesti pangandusturul piisavalt tihe.

“Üldjuhul on pankade hinnakujundus pankade enda otsustada, see tähendab, et iga konkreetse toote või teenuse hind kujuneb nõudmise ja pakkumise vahekorras,” lisas Meimer.
Rõivafirma Ilves Extra juhi Arvo Kivikase arvates võiks kõrgeid rahaülekandehindu alandada suurenev konkurents Eesti pangandusturul. “Kui turusituatsioon on selline, nagu ta on, ning konkurents puudub, siis saab sellist hinda ka küsida. Aga hinna pärast ükski ülekanne nüüd tegemata ei jää,” lisas Kivikas. Samas leidis ta, et pangateenused on üldse liiga kallid.

2007. aastal eurole üleminekuga hakkab Eestis kehtima ELi direktiiv, mis kehtestab uued hinnad nii riigisisestele kui ka riikidevahelistele ELi- sisestele maksetele. Direktiivi järgi ei tohi ELi-sisesed ülepiirilised maksed olla kõrgema hinnaga kui riigisiseselt tehtavad samasugused maksed. Sellest tulenevalt hakkavad Euroopa-sisesed ülekandehinnad langema ning ühtlustuma riigisiseste