Weroli päästmisplaan nr 1 näeb ette selle andmise riigi sihtasutusele (Äripäev 01.08.05)

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo sel nädalal valitsusse viidav Werol Tehaste päästmisplaan näeb kõige parema variandina ette tehaste üleandmise Maaelu Edendamise Sihtasutusele, mida pooldavad ka tehase juhid.
"Tegemist on halvimatest variantidest parimaga."
Ester Tuiksoo, põllumajandusminister

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo viib sel nädalal valitsusse Werol Tehaste pankrotist päästmise võimalikud variandid. Eelmisel sügisel kahjulike rapsitehingutega 26 miljoni kroonisesse kahjumisse kukkunud Werol Tehaste päästmiseks on põllumajandusministeerium leidnud kolm võimalust.

Esimene, hetkel kõige tõenäolisem variant on anda ettevõte Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kätte, kes teeks Werolisse investeeringud, garanteeriks Weroli pikaajalist laenu kahjumi kustutamiseks ning taastaks ettevõtte stabiilse juhtimise.

Teise variandina tuleks kõne alla tehase rendile andmine usaldusväärsele ettevõttele. Rendile andmise variant on hetkel n-ö varuvariant, kuna ettevõttele tuleks leida vääriline rentnik, kes suudaks vähemalt viis aastat Werolit töös hoida, et järjest suurenenud rapsitootmist kohalike vahenditega realiseerida. Hetkel kasvatatakse Eestis rapsi ligikaudu 60 000 hektaril.

Kolmas võimalus näeb ette Weroli enamusosaluse müügi avalikul pakkumisel. 2000. aastal püüdis Hüvitusfond tehaseid müüa, kuid tulutult. Tehastele ei leitud ostjaid isegi ühekroonise alghinnaga.

Tuiksoo ütles, et Weroli andmine Maaelu Edendamise Sihtasutuse käsutusse on hetkel töösolevatest variantidest kõige tõenäolisem lahendus. “Tegemist on halvimatest variantidest parimaga,” nentis Tuiksoo. Ta lubas ära kuulata valitsuse argumendid ning seejärel töötada välja tegevuskava.

Minister leiab, et Weroli kadumine turult oleks löök nii rapsikasvatusele kui ka sealt edasi piimakasvatajatele, kellele tõuseks rapsikoogi hind.

Tuiksoo nentis ka, et kui jätta kõrvale vahepealsed juhtumised, siis üldiselt võib Weroli tegevusega rahule jääda. “Kuude lõikes on tulemused Werolis head,” ütles ta.

Põllumajandusministeeriumi nõuniku Maido Pajo sõnul peab midagi Weroli omandisuhetes muutuma, et saavutada juhtkonna stabiilsus ning järjepidev areng. “MESile üleandmine jätaks Weroli riigi kontrolli alla. MESil on võimalused kapitali Werolisse paigutada ning ettevõte jalule aidata,” nentis Pajo.

Werol Tehaste nõukogu esimehe Raul Rosenbergi sõnul on Weroli kahjum tingitud vaid ebasoodsatest ostutehingutest ning rapsi hinna alanemisest, kuid toodangu müügiga on Weroli tehased näidanud juba aastaid mõnemiljonilist kasumit. “Kahjumi kustutamiseks läheb vaja pikaajalist pangalaenu ning muudetud ladustamissüsteemi, mis näeks ette kokkuostu vajadusel, mitte võimalusel,” nentis Rosenberg.

Weroli juhatuse liige Robert Närska väitis samuti, et Werol on kasumipotentsiaaliga ettevõte, kui arvestada maha liigne toorainevaru, negatiivsed rapsi hinna mõjud ning finantskohustused (viivised, trahvid). Weroli majandusaasta lõpeb 1. augustil, kuid esmane analüüs näitab tehaste kasumit viimase aasta jooksul 8,3 miljonit krooni.
“Aktsiate üleminek MESile lihtsustaks Weroli arengut. MES garanteeriks kahjumi katmiseks pangalaenu ning stabiliseeriks juhatust ja selle arengut. Weroli uus toote ostu poliitika vähendab aastas Werolile kulu ca 10 miljonit krooni, kuna jääksid ära laotasud ning logistikakulutused,” ütles Närska.

Varasema vähese kasumi põhjendus leidub rapsi ostu-ning rapsikoogi müügipoliitikas. Raps osteti pakkujalt talle sobiva hinnaga ehk siis võimalikult kõrgega ning hiljem müüdi rapsikook põllumehele võimalikult hea hinnaga tagasi. “Kaua sedasi toimida ei saa ja kasumi suurendamise eesmärgil peab muutuma tooraineostu aluseks hind, mitte missioon,” ütles Närska.

Raps on piimasaaduste kõrval suurima kasumimarginaaliga põllumajanduslik toode Eestis. Weroli käimalükkaja, ettevõtja Vambola Kolbakovi hinnangul muutub Weroli pankrotiga vaid hind, millega toodangut müüa. “Kätte raps tootjale kindlasti ei jää,” nentis Kolbakov.

“Tehast ei ole võimalik kahjumisse ajada, ükskõik kuidas toimida, ei ole see võimalik. Ettevõte on ainukene sarnase suunitlusega Baltimaades, saab ise oma hindu ja tingimusi seada,” ütles Kolbakov.

Werol Tehased loodi 1997, mil suured kalatööstused Eestis vajasid ohtralt õli toodete konserveerimiseks. Aastapäevad hiljem tabasid Eestit aga järjest finantskriis ning Vene kriis. Et mitte tehaseid sulgeda, läks 98% Werolist 2002. aastal Hüvitusfondi omandusse, kes investeeris ettevõttesse 200 miljonit krooni.

2003. aastal Hüvitusfond likvideeriti, Weroli varad läksid põllumajandusministeeriumile ning Weroli juhatuse esimeheks sai Erki Aavik. 2004. aasta lõpus vallandas Ester Tuiksoo Aaviku, tuues ettekäändeks turuhinnast kallimalt ostetud toorainega ligi 22 miljoni krooni suuruse kahjumi tekitamise.

Põllumehed mures Weroli saatuse pärast

Rapsitootjad jälgivad Werolis toimuvat äärmise tähelepanuga, sest Weroli kadumine turult alandaks kokkuostuhinda ning tekitaks lisakulutusi rapsi transpordi ja ladustamise näol.

Tartumaa Põllumeeste Liidu juhataja Jaan Sõrra hinnangul oleks Weroli kadumine turult surmahoop rapsikasvatajale, sest pole alternatiivi, kuhu raps viia. “Kui Werol ära kukub, siis kindlasti tekivad kokkuostjad, kes rapsi kokku ostavad. Kuid kindlasti ei suuda nad pakkuda piisavalt head hinda. Lisaks on Weroli plussiks tehaste asukoht Lõuna-Eestis, mis vähendab tunduvalt transpordikulutusi,” ütles Sõrra ning lisas, et halvim variant oleks erastamine.
“Kui tehased läheksid MESile, tekiks kindlus, et suudetakse taastada stabiilsus ning rapsitootja saab oma toodangut endistviisi turustada Eestis kohapeal,” nentis Sõrra. Lisas samas, et kui tekib veel paar rapsi töötlemise tehast, siis võiks hakata arutama võimalust Werol erastada.

Haage Agro juhatuse liikme Andres Härmi sõnul annaks tehase kadumine löögi kogu põllumajandusele. “Werol on olnud väga hea partner ning oleks väga halb, kui see kaoks,” ütles Härm ning lisas, et rapsikasvatus sai Eestis hoo sisse just oma töötlemistehase loomisega ning tänaseks on rapsi all olevad põllud muutunud nii suureks, et ilma oma tehaseta läbi ei aja.

“On vaja tekitada siseriiklik ringlus, kus oleks olemas nii tootja, töötleja kui ka müüja. Soome näitel võib öelda, et see elavdab kogu põllumajandust,” ütles Härm.