Eestlased soetavad kodusid paradiisirannas (ÄP 08.08.2005)

Hispaania kuurortides eluaseme soetamine ei käi eestlasel enam üle jõu ja paljud maarjamaalased on asunud oma suvesid piiri taga veetma.
Hispaania kinnisvarasse investeerimine on pakkujate sõnul eestlaste puhul väga kaine otsus, sest kinnisvarahinnad sõltuvad ostetava eluaseme tüübist ja suurusest ning kõiguvad palju ka sõltuvalt asukohast. Kui lihtsa korteri saab rannikule 3–4 miljoni krooni eest, siis suurema villa eest tuleb välja käia juba kümmekond miljonit krooni. Leidub ka tunduvalt odavamaid kinnistuid, aga ka VIP-villasid, mis lähevad maksma kuni 30 miljonit krooni.

Võiks arvata, et eestlasele imponeerib ka Hispaanias kinnisvara ostes pigem hind, kuid see on ekslik. Pigem langetatakse otsus, arvestades maja mugavust ja asukohta ning investeeringu potentsiaali ja Hispaania suurepärast kliimat. Hind on kindlasti oluline, kuid hierarhias alles kolmas või neljas.

Uus Maa kinnisvarabüroo on juba mõnda aega pakkunud võimalust sõita ise Hispaaniasse Costa Blancale tutvuma kohaliku kinnisvaraturuga ning siis Uus Maa vahendusel endale ka maja osta. “Nii kaugele maja ostmiseks peab klient eelnevalt tunnetama keskkonda, Hispaania elustiili ja palju muud, et aru saada, millist kinnisvara lõpuks osta,” ütles Uus Maa Hispaania kinnisvara konsultant Mark Shein.

Uus Maa koostööpartneriks on Hispaania suurim kinnisvarafirma Atlas, kelle esindajaks ollakse Baltimaades ning kes suudab pakkuda väga laia valikut. “Püüame luua Eesti kliendile mugava ja turvalise võimaluse kinnisvarainvesteeringuks ning elunautimiseks sellel suurepärasel päikeselisel Vahemere rannikul,” lisas Shein.
Maarjamaalt Hispaaniasse kinnisvaraga tutvuma minejaid on üllatavalt palju, sügiseks ennustatakse minejate veelgi suuremat hulka. Peamiselt ollakse huvitatud korteritest ja bangalotest, vähem majadest, mille ülalpidamiskulud on suuremad.

Uus Maa hakkas kuu aega tagasi vahendama kinnisvara ka Lõuna-Prantsusmaal.

Teise büroona Hispaanias kinnisvara vahendav Manutent pakub seda põhiliselt Costa Del Solis partnerfirma Ivar Dahl Real Estate kaudu. “Oleme saatnud kõik soovid otse Hispaaniasse edasi kohalikke olusid hästi tundvale kinnisvarabüroole,” ütles Manutenti müügijuht Anne Luik.

Kui Uus Maa tegeleb partnerite kaudu ka kinnisvara arendamisega, siis Manutent vaid vahendab võimalust kinnisvara osta.

Kuid Eestis leidub ka inimesi, kellele tundub Euroopa liiga pisike ning kel on soov puhata veelgi kaugemal. Mõned on endale suvila muretsenud kas Tais või Indias, kuid nende ost on tehtud enda algatusel ning praegu Eestis ükski firma nii kauge kinnisvara müügi või vahendusega ei tegele.

Repliik: Viljandi folgil ei osata müüa (ÄP 05.08.05)

Eelmisel nädalavahetusel Viljandi folgil ringi liikudes hakkas silma laiskus ning majandusliku mõtlemise puudumine.

Festival on loonud suurepärase keskkonna uute kaubandusasutuste tõusuks või vanade arenguks, aga seda süllekukkunud õnne ei kasutata ära. Kui ikka poes peab toidu ostmiseks sabas seisma 30 minutit või pubis saad ühe õlle, sest pole kedagi, kes sulle uue klaasi valaks, on, millele mõelda. Iseenesest polnud sellest midagi, et igaks soorituseks kulus aega rohkem, kui planeeritud. Mõtlema paneb fakt, et festival, mis toimub juba kuraditosin korda ja toob linnarahvale 20 000 külalist, peaks olema ka kaupmehele selgeks teinud, et neiks neljaks päevaks tuleks mobiliseerida lisajõudu poodidesse, kõrtsidesse ja söömakohtadesse.

Seda, et eestlane pole ahne, on tervitatud, kuid kui antakse võimalus progressiks ning õnnestub kogeda suurlinna oma pisikeses poes, siis peaks sellest kinni haarama.

Lennujaam investeerib 850 miljonit krooni (Äripäev 03.08.05Tallinna Lennujaama investeeritakse veel enne 2007. aastat 850 miljonit krooni, millest en)

Tallinna Lennujaama investeeritakse veel enne 2007. aastat 850 miljonit krooni, millest enamik tuleb Ühtekuuluvusfondist.

Lennujaama arengukava järgi peab selleks ajaks olema läbi viidud ulatuslik ümberehitus terminalis ja lennuradadel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Ühtekuuluvusfondi talituse juhataja Julia Bergstein ütles, et dokumendid on rahandusministeeriumis kooskõlastamisel, mille järel saab ehitaja leidmiseks hanke välja kuulutada. “Kindlat algust ja lõppu ehitusele veel öelda ei saa, kuid plaanide järgi peaks ehitus lõppema nii lennuliiklusalas kui ka terminalis 2007. aasta lõpuks,” lisas Bergstein. Sama aastaarvu kinnitas ka Tallinna Lennujaama käitusdirektor Einar Bambus.

Reisiterminali väljaehitamiseks investeeritakse ligi 500 miljonit krooni ja lennuliiklusalale keskeltläbi 350 miljonit krooni. Rahast 85% tuleb Ühtekuuluvusfondilt ning ülejäänu Tallinna Lennujaamalt. Ümberehituse projekteerimine läks maksma 13 miljonit krooni.
Näiteks täiustatakse jäätõrjesüsteemi ja pikendatakse ruleerimisrada, mis täiustab lennu- ja keskkonnaohutust. Pikendatud ruleerimisrada annab võimaluse tihendada lennuaktiivsust ja intervalle.

Reisiterminali laiendatakse mõlemast otsast ligi 18 meetrit ning reisijate lennukisseminekuks ja saabumiseks ehitatakse välja risti olemasoleva terminaliga galerii, mis ühendab kõiki reisijasildu. Reisijate ooteosa aga jagatakse kaheks: ELi-sisesed reisid ning kolmandate riikide reisid.

Hollandi lennufirma KLM Baltimaade kontori hinnangul on Tallinna lennujaama moderniseerimine teretulnud, sest lennujaama terminal on liiga väike. KLM ei mahtunud Tallinna oma kontoriga ära ning Balti peakorter asub nüüd Riias.

Ruumipuudust nimetas ümberehituse põhjusena ka Bambus. “Töötajad tunnevad, et lennujaam on jäänud väikseks ning inimesed lihtsalt ei mahu ära,” lisas Bambus.

Estonian Airi kommertsala asepresidendi Mart Relve sõnul muutuvad lennujaama pikenemisega mugavamaks ootesaalid ning juurdetulevad registreerimislauad peaksid lühendama järjekordi.
Tallinna Lennujaam peab hakkama vastama ELi ja Schengeni-lepingust tulenevatele nõuetele, mis tähendab suurenenud turvanõudeid, samuti tuleb lennujaama kaubaterminali juurde ehitada veterinaar- ja taimekontrolli piiripunkt.

Ehitisregister kolis X-tee portaali (Äripäev 25.07.05)

Ehitisregister kolis kiirete ja lihtsate päringute tarbeks X-tee andmevahetusportaali.
Alates 1. juulist on võimalik X-tee kodanikuportaali lisandunud nelja päringunupu ja kahe teatisenupu abiga saada vastuseid küsimustele endale kuuluvate vallasvara registreeringute, kinnistul asuvate ehitiste ning ehitisregistris asuvate dokumentide kohta. Seega on kogu info inimesele kuuluvate ehitiste kohta koondatud ühte kohta, kus selle kasutamine on turvaline ja lihtne.

“Kodanikule on X-tee kodanikuportaali kaudu tehtud lihtsamaks ehitisregistris oma andmete jälgimine ja andmeerinevuste ilmnemisel sellest riigiasutuste teavitamine,” märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Kati Kõrbe.
Sisenemine X-tee portaali käib ID-kaardiga või internetipanga tunnustega.

Kõrbe lisas, et ehitusregistri X-teele viimine on tingitud praktilisest vajadusest jõuda informatsiooniga inimesteni. “Inimene ei tea tavaliselt, kust ja millist informatsiooni otsida, lisaks on iga süsteem erinev ning vajab kohanemist. X-teel on kõik andmed inimese vallasvara kohta juba valmis lahterdatud ning kasutamine lihtne ja kiire,” ütles Kõrbe ning märkis, et kõik, mis X-teel leidub, seda nii ehitiste kui ka muu kohta, on informatsioon, mida inimene peaks enese ja oma vara kohta teadma.

X-tee võimaldab esitada riigile teateid registris olevate andmete puudulikkuse või erinevuse kohta.

Internetipõhise ehitusregistri kasutuselevõtt 2004. aasta alguses ning selle siirdamine X-tee kodanikuportaali on lihtsustanud nii notarite tööd kui ka kergendanud kodanikele ehitistega seotud asjaajamist.

Registri keskmine kasutajate arv päevas on keskeltläbi 3000, ulatudes tööpäevadel tihti kuni 3900 inimeseni.

Uue registri kasutuselevõtt on andnud ka märgatavat tööjõukulude kokkuhoidu. Kui hooneregistri büroodes töötas 2003. aasta lõpus 128 inimest, siis praegu tegeleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ehitisregistri küsimustega kuus inimest.

Lähitulevikus plaanib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lisaks praegusele informatsioonile hakata registrisse kandma ka energiaauditite andmeid ja keskkonnamõjude hindamiste tulemusi.

X-tee on üleriigiline andmevahetuskiht, mille kaudu saab vaadelda andmeid suuremas osas andmekogude riiklikus registris registreeritud andmebaasides.

X-tee kaudu saab kontrollida oma andmete õigsust näiteks autoregistrikeskuse, maksu- ja tolliameti või haigekassa andmebaasides ja tellida Euroopa ravikindlustuskaarti.

Folk toidab Viljandi ettevõtlust (Äripäev 01.08.05)

Viljandi Folgi fenomen jätab jõulise märgi nii Eesti kultuuri kui ka Viljandi ettevõtlusesse. Inimeste hulgad, kes ründavad kõrtse, majutusasutusi ja söögikohti, on nende nelja päeva jooksul kolossaalsed.

Statistika järgi suureneb folgipeo ajal Viljandi rahvaarv 20 000 inimese võrra ning tänu sellele suurenevad ka teenusepakkujate käibed ja kasumid. Kuu aega enne festivali algust olid broneeritud kõik Viljandi majutusasutused ning ligikaudsed turismitaludki andsid öömaja paljudele pidulistele.

Linnapea Malle Vahtra andis Viljandi neljaks päevaks piduliste käsutusse ning kinnitas, et tegemist on Viljandi tippsündmusega, mis on kasulik nii linnale kui ka selle inimestele. “Folgi ajal on Viljandis pidu, inimesi on palju, poodides on sabad ning kogu linnas on väga pidulik meeleolu,” ütles linnapea ning lisas, et kõik ettevõtted ootavad festivali.

Kui mujal on juuli suhteliselt vaikne, siis Viljandis lööb kasumigraafiku kõver juulis üles.
Viljandi Folk on kujunenud mõnusaks rahvaste paabeliks. Ka tänavu on külalisi Viljandi infopunkti teabe kohaselt kohale tulnud Hollandist, Austraaliast ja Jaapanist, lähiriikidest rääkimata.

Viljandi tänavatel on näha sadu rõõmsaid inimesi, kes südamerahuga jätavad oma teenitu meelelahutusasutustesse. Kõrtsid ja söömamajad on inimesi puupüsti täis, linnas ei leidu kohta, kus mahaistumiseks ruumi oleks. Enamik kõrtsipidajad ei saanud kommentaare jagada, puhtalt ajapuudusest, sest kliendid vajasid teenindamist.
Folgil ajaks on hotellid tõstnud tubade hindu, kohati kuni 40%. Kuid hotellipidajate sõnul see külastatavust ei vähenda. Kõrgemast hinnast olenemata on põhikülastajad eestlased. Linna südames asuva 80 inimest mahutava Grand Hotell Viljandi juhataja Hedli Kivilaan märkis, et broneerimine algas juba eelmise aasta festivali lõppedes ning praegu pole ühtegi vaba tuba.

Ka paljud kohalikud inimesed pakkusid pisikese tasu eest oma tühje tube ning aedu.
Kasu said ka põhiüritusega otseselt mitte seotud ettevõtted.

Näiteks ilusalongid on festivali ajal hinnas. Palju küsitakse võimalust värvida juukseid eredavärviliseks. Sama palju käiakse uurimas, kas saaks rõngastada naba, huult või kulmu. Laupäeval tekkis pärast mitmepäevast pidu suurem nõudlus peapesu järele.

Piia Vilu endanimelisest väikeloomakliinikust kinnitas, et peo mõju on tunda ka kliinikus. “Paljud on saabunud koos neljajalgsetega ning kliinikus käijaid on palju. Ostetakse peamiselt kaelarihmasid ja jalutuskette,” ütles Vilu.
Ainsad, kes suurt mõju teenistusele ei näinud, olid taksojuhid. Nemad nentisid, et tõsiseks sõiduks läheb alles õhtul, kui hakatakse puhkemajadesse liikuma.

Weroli päästmisplaan nr 1 näeb ette selle andmise riigi sihtasutusele (Äripäev 01.08.05)

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo sel nädalal valitsusse viidav Werol Tehaste päästmisplaan näeb kõige parema variandina ette tehaste üleandmise Maaelu Edendamise Sihtasutusele, mida pooldavad ka tehase juhid.
"Tegemist on halvimatest variantidest parimaga."
Ester Tuiksoo, põllumajandusminister

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo viib sel nädalal valitsusse Werol Tehaste pankrotist päästmise võimalikud variandid. Eelmisel sügisel kahjulike rapsitehingutega 26 miljoni kroonisesse kahjumisse kukkunud Werol Tehaste päästmiseks on põllumajandusministeerium leidnud kolm võimalust.

Esimene, hetkel kõige tõenäolisem variant on anda ettevõte Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kätte, kes teeks Werolisse investeeringud, garanteeriks Weroli pikaajalist laenu kahjumi kustutamiseks ning taastaks ettevõtte stabiilse juhtimise.

Teise variandina tuleks kõne alla tehase rendile andmine usaldusväärsele ettevõttele. Rendile andmise variant on hetkel n-ö varuvariant, kuna ettevõttele tuleks leida vääriline rentnik, kes suudaks vähemalt viis aastat Werolit töös hoida, et järjest suurenenud rapsitootmist kohalike vahenditega realiseerida. Hetkel kasvatatakse Eestis rapsi ligikaudu 60 000 hektaril.

Kolmas võimalus näeb ette Weroli enamusosaluse müügi avalikul pakkumisel. 2000. aastal püüdis Hüvitusfond tehaseid müüa, kuid tulutult. Tehastele ei leitud ostjaid isegi ühekroonise alghinnaga.

Tuiksoo ütles, et Weroli andmine Maaelu Edendamise Sihtasutuse käsutusse on hetkel töösolevatest variantidest kõige tõenäolisem lahendus. “Tegemist on halvimatest variantidest parimaga,” nentis Tuiksoo. Ta lubas ära kuulata valitsuse argumendid ning seejärel töötada välja tegevuskava.

Minister leiab, et Weroli kadumine turult oleks löök nii rapsikasvatusele kui ka sealt edasi piimakasvatajatele, kellele tõuseks rapsikoogi hind.

Tuiksoo nentis ka, et kui jätta kõrvale vahepealsed juhtumised, siis üldiselt võib Weroli tegevusega rahule jääda. “Kuude lõikes on tulemused Werolis head,” ütles ta.

Põllumajandusministeeriumi nõuniku Maido Pajo sõnul peab midagi Weroli omandisuhetes muutuma, et saavutada juhtkonna stabiilsus ning järjepidev areng. “MESile üleandmine jätaks Weroli riigi kontrolli alla. MESil on võimalused kapitali Werolisse paigutada ning ettevõte jalule aidata,” nentis Pajo.

Werol Tehaste nõukogu esimehe Raul Rosenbergi sõnul on Weroli kahjum tingitud vaid ebasoodsatest ostutehingutest ning rapsi hinna alanemisest, kuid toodangu müügiga on Weroli tehased näidanud juba aastaid mõnemiljonilist kasumit. “Kahjumi kustutamiseks läheb vaja pikaajalist pangalaenu ning muudetud ladustamissüsteemi, mis näeks ette kokkuostu vajadusel, mitte võimalusel,” nentis Rosenberg.

Weroli juhatuse liige Robert Närska väitis samuti, et Werol on kasumipotentsiaaliga ettevõte, kui arvestada maha liigne toorainevaru, negatiivsed rapsi hinna mõjud ning finantskohustused (viivised, trahvid). Weroli majandusaasta lõpeb 1. augustil, kuid esmane analüüs näitab tehaste kasumit viimase aasta jooksul 8,3 miljonit krooni.
“Aktsiate üleminek MESile lihtsustaks Weroli arengut. MES garanteeriks kahjumi katmiseks pangalaenu ning stabiliseeriks juhatust ja selle arengut. Weroli uus toote ostu poliitika vähendab aastas Werolile kulu ca 10 miljonit krooni, kuna jääksid ära laotasud ning logistikakulutused,” ütles Närska.

Varasema vähese kasumi põhjendus leidub rapsi ostu-ning rapsikoogi müügipoliitikas. Raps osteti pakkujalt talle sobiva hinnaga ehk siis võimalikult kõrgega ning hiljem müüdi rapsikook põllumehele võimalikult hea hinnaga tagasi. “Kaua sedasi toimida ei saa ja kasumi suurendamise eesmärgil peab muutuma tooraineostu aluseks hind, mitte missioon,” ütles Närska.

Raps on piimasaaduste kõrval suurima kasumimarginaaliga põllumajanduslik toode Eestis. Weroli käimalükkaja, ettevõtja Vambola Kolbakovi hinnangul muutub Weroli pankrotiga vaid hind, millega toodangut müüa. “Kätte raps tootjale kindlasti ei jää,” nentis Kolbakov.

“Tehast ei ole võimalik kahjumisse ajada, ükskõik kuidas toimida, ei ole see võimalik. Ettevõte on ainukene sarnase suunitlusega Baltimaades, saab ise oma hindu ja tingimusi seada,” ütles Kolbakov.

Werol Tehased loodi 1997, mil suured kalatööstused Eestis vajasid ohtralt õli toodete konserveerimiseks. Aastapäevad hiljem tabasid Eestit aga järjest finantskriis ning Vene kriis. Et mitte tehaseid sulgeda, läks 98% Werolist 2002. aastal Hüvitusfondi omandusse, kes investeeris ettevõttesse 200 miljonit krooni.

2003. aastal Hüvitusfond likvideeriti, Weroli varad läksid põllumajandusministeeriumile ning Weroli juhatuse esimeheks sai Erki Aavik. 2004. aasta lõpus vallandas Ester Tuiksoo Aaviku, tuues ettekäändeks turuhinnast kallimalt ostetud toorainega ligi 22 miljoni krooni suuruse kahjumi tekitamise.

Põllumehed mures Weroli saatuse pärast

Rapsitootjad jälgivad Werolis toimuvat äärmise tähelepanuga, sest Weroli kadumine turult alandaks kokkuostuhinda ning tekitaks lisakulutusi rapsi transpordi ja ladustamise näol.

Tartumaa Põllumeeste Liidu juhataja Jaan Sõrra hinnangul oleks Weroli kadumine turult surmahoop rapsikasvatajale, sest pole alternatiivi, kuhu raps viia. “Kui Werol ära kukub, siis kindlasti tekivad kokkuostjad, kes rapsi kokku ostavad. Kuid kindlasti ei suuda nad pakkuda piisavalt head hinda. Lisaks on Weroli plussiks tehaste asukoht Lõuna-Eestis, mis vähendab tunduvalt transpordikulutusi,” ütles Sõrra ning lisas, et halvim variant oleks erastamine.
“Kui tehased läheksid MESile, tekiks kindlus, et suudetakse taastada stabiilsus ning rapsitootja saab oma toodangut endistviisi turustada Eestis kohapeal,” nentis Sõrra. Lisas samas, et kui tekib veel paar rapsi töötlemise tehast, siis võiks hakata arutama võimalust Werol erastada.

Haage Agro juhatuse liikme Andres Härmi sõnul annaks tehase kadumine löögi kogu põllumajandusele. “Werol on olnud väga hea partner ning oleks väga halb, kui see kaoks,” ütles Härm ning lisas, et rapsikasvatus sai Eestis hoo sisse just oma töötlemistehase loomisega ning tänaseks on rapsi all olevad põllud muutunud nii suureks, et ilma oma tehaseta läbi ei aja.

“On vaja tekitada siseriiklik ringlus, kus oleks olemas nii tootja, töötleja kui ka müüja. Soome näitel võib öelda, et see elavdab kogu põllumajandust,” ütles Härm.

Riigikogulased peitsid poliitreklaami digipurki (ÄP arvamus 22.juuli 2005)

Riigikogu keelustas juuni alguses poliitilise reklaami näitamise avalikus ruumis. Avalikuks ruumiks peetava linna ebaseaduslikuks reklaamipinnaks nimetamine ei vähenda aga poliitiliste sõnumite mõju inimestele. Poliitikud lähevad lihtsalt mujale – tele- ja raadiopurkidesse ning hakkavad oma paatost meile interneti juhtmete kaudu röökima.

Ühelt võeti ja teisele anti

Poliitilise reklaami keelustamine algas valest otsast. Kuigi enam ei tohi linna “risustada” kümnemeetrised Ansipi, Savisaare, Reiljani, Reinsalu “taiesed” ning isegi erakonnakontori uksel olev logo on uue reeglistiku järgi ebaseaduslik, eksisteerivad samad näod samade hüüdlausetega mõnes muus kontekstis, seda siis kas televisioonis, raadios või internetis.

Meeles peab pidama, et internetis on juurdepääs inimestele hoopis lihtsam, kiirem ning mõjuvam. Kui uskuda viimaseid uuringuid, siis kasutab 80 protsenti 15–74aastastest eestlastest iga päev internetiteenuseid.

Poliitreklaami piiramisega on inimesed pandud veelgi ebavõrdsemasse seisu, kui nad seda varem olid. Infotehnoloogiliselt on võimalik teha inimeste elu põrguks ülimalt lihtsate vahenditega – mängu tuleb digitaalne otsepostitus. Ühesõnaga liigub vana “avalik ruum” uude maailma, digitaalmaailma.

Kujutate ette, et iga klõps arvutil avab reklaami, mis kannab poliitilist sõnumit, e-post on koormatud erakonna poliitiliste vaadete traktaatidega. Usun, et minnakse ka nii kaugele, et luuakse programm, mis installeerib ennast ise sinu arvutisse ning võtab üle kõik funktsioonid. Ühesõnaga teeb sind ohvriks mitte õues, vaid sinu kodus ning tööl.

Ebavõrdsusest rääkides keerame ühe vindi teemale veel peale. Minu meelest valitseb Eestis vaba turumajanduslik kapitalism ning kõigil peaksid olema seadusega võrdsed õigused oma äri ja elu just nii ajada, nagu ta heaks arvab. Antud juhul seadustas muudatus diskrimineerimise, keelustati välireklaam ning suunati valdkonna raha ning käive muudesse meediavaldkondadesse. Kogu selle raha ning lugejad/vaatajad jagavad nüüd ajalehed, televisioon ja raadio. Mind häiribki kõige rohkem see, kui süüdimatult vara reklaamis ümber jagati. Ühele anti, mis teiselt võeti. Eesti on jõudnud kenasse postsovetismi.

Lisaargument, miks keelustamine tulemust ei too, on stereotüüp. Kõik inimesed Eestis teavad nagunii, milliste vaadete eest mingi erakond seisab ja milliste tegudega nad vaateid kinnitavad. Kõik teavad, et Keskerakond võitleb vähekindlustatute ja pensionäride eest, et Reform on liberaalse majanduspoliitika eestvedaja ja et Res Publica püüab kõike sama puuga lüüa. Stereotüüp on nii sügavalt inimestesse sööbinud, et sellel, kas seda tuletavad meelde King-Kongi suurused plakatid või pikad sisutud vaidlused televisioonis, pole enam erilist vahet.
Puhtama linnapildi eest võitlusse astunud poliitikud ja nende algatus vajab loomulikult kiitust, kuid kuidagi ei pääse see teema lahti valimisreklaami maigust. Väga mugavalt kerkis teema just enne sügisesi valimisi. Võin mürki võtta, et kenasti keerutatakse sellega intriigi ka kampaaniates.

Kui keeld muud kaasa ei too, siis ehk tekib vähemalt diskussioon kogu reklaami, selle leviku ja sisu üle. Just eriti selle sisu ja leviku eetilisuse ning tegeliku mõju üle. Kui leitakse, et suured “poliitilised” plagud avaldavad halba mõju inimese kesknärvisüsteemile, siis sama pilguga peaksime üle vaatama ka kogu muu reklaami. Samas teades eestlast ja tema totaalset ükskõiksust kõige vastu, mis teda ümbritseb, ei ole vist kuigi suurt kära oodata.

Poliitiline välireklaam on keelatud

9. juunil keelas Riigikogu poliitilise välireklaami. Istungil kohal olnud 92 saadikust 53 hääletasid keelu poolt ja 39 vastu.
Poolt hääletasid: Res Publica, Isamaaliidu ja Rahvaliidu fraktsiooni liikmed, sotsiaaldemkokraadid, Toomas Alatalu, Mark Soosaar, Jaanus Marrandi, Liina Tõnisson (ei kuulu fraktsiooni) ning praeguseks sotsiaaldemokraatidega ühinenud Peeter Kreitzberg ja Sven Mikser.
Vastu olid: Reformierakonna fraktsioon, Keskerakonna fraktsioon ja Harri Õunapuu (ei kuulu fraktsiooni).

Pangad alandavad välismaksete hindu (ÄP 22.juuli 2005)

Hiljemalt pooleteise aasta pärast saab Euroopa Liidu siseselt raha üle kanda senisest tunduvalt odavamalt, sama hinnaga kui siseriikliku makse, lubavad Eesti suurpangad.

Jutt on nn euromaksetest, mis jäävad alla 12 500 euro ehk ca 200 000 krooni.
“Praegu turul olev EU makse, millel on kõikides Eesti pankades hinnaks 30 krooni, peab euro tulekul maksma samaväärset hinda praeguse siseriikliku maksega, milleks hetkel on SEB Eesti Ühispangas kolm krooni,” ütles Ühispanga arvelduste osakonna juhataja Ringa Maripuu.
Hansapank ei soovinud veel öelda, kui palju täpselt hind alaneb.

“Edaspidi on näha pigem euromaksete jätkuvat odavnemist kui riigisiseste maksete kallinemist, kuid konkreetsemaid hinnatasemeid on veel vara prognoosida,” lausus Hansapanga arveldustoodete osakonna juhataja Margit Peterson.

“Sampo Pank ei ole veel langetanud otsuseid, mis puudutavad riigisiseste ja Euroopa Liidu euromaksete hindade ühtlustamist. Kindlasti kavatseb Sampo Pank järgida euromakseid puudutavaid direktiive ning seadusandlikke akte ja lähtub hinnapoliitika kujundamisel turu konkurentsitingimustest,” ütles Sampo Panga operatsioonide divisjoni direktor Arvo Juhkami.
Nordea Panga turundusspetsialist Tauno Tõhk ütles, et praegusel hetkel lõplikku maksehinda ütelda oleks spekulatsioon ning lisas, et muutusi võivad põhjustada mitmed faktorid.
“Samal ajal toimuvad ka ettevalmistused eurole üleminekuks ning see toob endaga kaasa muutusi mitmetes süsteemides ja protseduurides, mis omakorda võivad tingida hinnamuudatusi,” lisas Tõhk.

Eesti suuremad kommerts­pangad SEB Ühispank ja Hansapank võtavad internetis pankade vahel tehtud ülekannete eest vastavalt 3 ja 6 krooni.

Euroopa Liidu sees on sama tehingu tegemine 30 krooni. Seda juhul, kui makse jääb alla 12 500 euro (ligi 200 000 krooni) ja kulud kaetakse pankade vahel võrdselt. EU makse tuli Eestis kasutusele 1. mail 2004.

Kui makse ületab 12 500 euro piiri või kus partnerpank ei kata kandekuludest oma osa, jääb kande hind Euroopa Liiduga liitumisele eelnenud tasemele ning maksab 400 krooni. Kui suureks jääb see teenustasu euroga liitudes, ei soovinud küsitletud neli panka prognoosida.
Uue nõude järgi peavad nii riigisisesed kui ka Euroopa Liidu sisesed maksed olema sama hinnaga, mille tulemusel alanevad välismaksete hinnad riigisiseste maksete tasemele.
Samm-sammuline hindade ühtlustamine sai alguse juba eelmise aasta 1. mail, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige.

Hansapank ja Ühispank tõstsid siis Eesti-siseste maksete hinda, alandades samas pangasiseste maksete hinda, ning liikusid sellega ühtlustumise suunas.

Nordea Panga ja Sampo Panga klientidele on hetkel riigisisesed maksed tasuta ning hinnamuutused veel ees.

Sügisest kiirenevad pankadevahelised ülekanded

Eesti Pangas toimuva siseriiklike arveldussüsteemi ümberarendamise tulemusel hakkab alates sügisest pankade vaheline arveldamine, mis hetkel toimub kolm korda päevas, toimuma üheksa korda päevas, iga tunni aja tagant. Kliiringud toimuvad jätkuvalt ainult tööpäevadel.

Kampaania sõnavabaduse nime all (ÄP 25.juuli 2005)

Nädalavahetusel kleepisid Keskerakond ja Reformierakond Tallinna tänavatele välireklaamid, üritades sõnavabaduse kaitsmise sõnumi all äsja ärakeelatud poliitreklaami valimisteks tänavatele tagasi tuua.

Suure saladuskatte all aetud turunduskampaaniaga loodetakse avaldada õiguskantslerile mõju seadusemuudatuse tühistamiseks.

“Ei saa lasta tekkida situatsiooni, kus täna keelustatakse suured plakatid, kuid tulevikus võetakse sihiks trükiajakirjandus või televisioon,” põhjendas kampaania korraldamise vajadust Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.

Linnapilti kaunistavad 3×6 meetrit suured plagud peaksid tõmbama tähelepanu praegu Eestis valitsevale situatsioonile, kus rünnaku alla on sattunud meedia- ja sõnavabadus, leiavad kaks erakonda.
“Tuleb seista vastu hiilivatele katsetele piirata sõnavabadust, nimetades seda nõukogulikult inimeste kaitsmiseks ebasoovitavate mõjude eest,” lisas Michal.

Mõlemad erakonnad kinnitavad kui ühest suust, et tegemist pole sügisese valimiskampaania avalöögiga, olgugi, et selline tunne jääb, eriti kui vaadata Keskerakonna traditsioonilist plakatikujundust.

Michal ütles veel, et Reformierakonna kampaania eesmärgid on pikemad kui ainult sellesügisesed valimised ning võitlevad üleüldse igasuguste vabaduse piirangute vastu, olgu selleks siis sõna- või valikuvabadus.

Teise kampaania eestvedaja, Keskerakonna peasekretär Kadri Must kinnitas, et kampaania eesmärk on survestada õiguskantslerit tegema kiirem otsus seoses 9. juunil vastuvõetud seadusemuudatusega. “Kampaania on aktsioon 9. juuni seadusemuudatuse vastu, mis on põhimõttetu, ebaaus ja diskrimineeriv. Ja ka ebatõhus. Põhimõtteks peab jääma, et igal valijal on võimalus võimalikult suure infohulga seest kaevata välja oma valik,” ütles Must.

Isamaaliidu avalike suhete juht Margus Tsahkna ütles, et on kampaaniaga kursis, kuid ei usu, et sellel on midagi pistmist otseselt sõnavabaduse kaitsmisega.

“Kampaaniat korraldavatel erakondadel on tehtud suured ettemaksed välireklaami pindadele ning nüüd on leitud mugav viis need ära kasutada,” nentis Tsahkna. Ta lisas, et sõnavabaduse ja muude vabaduste kaitse peab olema iga erakonna põhiväärtus kõigis tema tegemistes, mitte ainult ühe kampaania sisuks.

Suurt poliitilist reklaami tänavapildis keelustav seadusemuudatus võeti vastu 9. juunil. Selle vastu astusid tuliselt välja keskerakondlased Evelyn Sepp ja reformierakondlane Igor Gräzin, kes saatsid õiguskantslerile palve tunnistada seadusemuudatus põhiseadusega vastuolus olevaks. Õiguskantsler külmutas teema ning võtab selle vaatluse alla uuesti septembris. Poliitikute hinnangul võib siis aga hilja olla – valimised on juba oktoobris.

Riik hoiab seltsid ravikindlustusest eemal (ÄP 25.juuli 2005)

Euroopa kindlustusjuht soovitab Eestile ravijärjekordade vähendamiseks ja ravisummade hankimiseks eraravikindlustust, riik panustab aga senise süsteemi arendamisele.

“Erakindlustuse vajalikkus tuleneb demograafilistest muutustest. Elanikkond vananeb ja kümmekonna aasta pärast ei ole piisavalt töötavaid inimesi, et tagada adekvaatne ravikindlustus,” ütles Eestis ühepäevasel visiidil viibinud ERGO kindlustusgrupi juht Lothar Meyer Äripäevale antud intervjuus.

"Riik on mõelnud kaksiksüsteemile ehk nn Singapuri ravikindlustusvariandile, mis kombineeriks nii riikliku kui ka eraravikindlustuse."
Peeter Laasik, sotsiaalministeeriumi abiminister

Meyer lausus, et lähema kümmekonna aasta jooksul peaks toimuma tõsised muutused Eesti ravikindlustussüsteemis ning soovitas üleminekut eraravikindlustusele.
Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik jäi aga eriarvamusele ning märkis, et riiklikul ravikindlustusel on väga suur potentsiaal. Samas märkis ta, et riik on mõelnud kaksiksüsteemile ehk nn Singapuri ravikindlustusvariandile, mis kombineeriks nii riikliku kui ka eraravikindlustuse. “Singapuri variant sisaldab aga ohtu, sest vaesed inimesed ei suuda ennast kindlustada ning üksikute rikaste najal see süsteem püsti ei seisaks,” lisas Laasik.

Laasik lausus, et Eesti ravikindlustussüsteemist on välja jäetud palju teenuseid, nende hulgas hambaravi ja taastusravi. “Kindlustamist vajavad teenused on olemas, riik on loonud õiguslikud raamid teenuse pakkumiseks, kuid teenuse tarbijaid on vähe. Miks? Teenus on kallis, puudub maksujõuline kontingent,” nentis Laasik.

Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov ütles, et massiivne eraravikindlustus Eestis vaba turu tingimustes ilmselt ei töötaks.

“Erakindlustuse rakendamisel on kaks üldist probleemi, esiteks solidaarsuse vähenemine – kindlustusselts eelistab nooremaid ja tervemaid – ning teiseks kasumi katmine seltsidele, mille puhul tuleb ekstra juurde maksta,” lausus Danilov.

SEB Ühispanga Elukindlustuse müügi- ja turundusvaldkonna juhi Aira Tammemäe sõnul on neil ravikindlustusest juttu olnud. “Põhjust, miks toodet ei ole, tuleb otsida puudulikust eraravisüsteemist,” lisas Tammemäe.

Eestis puudub ka statistika, mille alusel saaksid kindlustusseltsid arvutada toote müügitariifi. “Teenus muutub perspektiivikaks, kui kogu Euroopa läheb üle ühisele ravikindlustusele,” nentis Tammemäe.

IF Kindlustuse tootejuhi Ter­je Rade sõnul pärsib ravikindlustuse seadus pikaajaliste kindlustuslepingute tegemist, mis piirab ka vastavate teenuste turule tulemist. “Ravikindlustustoode pole kasulik, kuna palju on haigeid ja teenust kasutavaid inimesi, mis aga tõstab hinna kõrgele,” lisas ta.

Eraravikindlustusel kolm varianti

Asenduskindlustus – riik mingit osa arstiabist ei kindlusta ja see jääb inimese enese riskiks. Täna on Eestis nii lahendatud täiskasvanute hambaravi.
Täiendav kindlustus – riik kindlustab osa millestki (nt 50% puusaproteesimisest), ülejäänu on inimese oma vastutus.
Lisakindlustus – inimene saab lisakindlustuse eest paremat teenust, nt mugavam palat, lühem järjekord jne.

Preatoni kandideerib Itaalias aasta ärimehe tiitlile (Äripäev 15.juuli 2005)

Eestis maksupettuse ning maksudest kõrvalehoidmise süüdistusega kohtu all olev Pro Kapitali omanik Ernesto Preatoni on oktoobris konsultatsioonifirma Ernst & Youngi poolt valitava Itaalia aasta ärimehe tiitli nominent.

Domina Vacanze ja Pro Kapitali omanik, ulatuslike teenete eest Eesti kodakondsuse saanud Preatoni kandideerib oktoobris kätteantavale 2005. aasta Itaalia aasta ärimehe tiitlile. Preatoni, keda veel mõned aastad tagasi peeti Eesti üheks mõjukamaks ärimeheks, ent kelle renomee põrmustus pärast ulatuslike maksukuritegude ilmsikstulekut, on seatud Itaalia aktsiabörsi eestkoste all väljaantava auhinna nominendiks tänu ulatuslikele teenetele Itaalia majanduse arendamisel.

Aukartust äratav on ka varasemalt tiitli võitnute nimekiri. Enamik neist on maailmas oluliste saavutustega silma paistnud Itaalia suurärimehed. Eelmisel aasta võitis tiitli Andrea Illy, maailmakuulsa kohvitootja ning espressomasina leiutaja Illy Caffe tegev­juht. Aasta enne seda pälvis auhinna maailma kolme suu­rima treeningvarustuse tootja Technogym asutaja ja omanik Nerio Alessandri. 2002 aasta Itaalia ärimeheks valiti jalanõutootja Geox asutaja Mario Moretti Polegato.

2001. aastal alustas maksupettuste uurimise keskus Preatoni vastu kriminaalasja ning süüdistas teda ja Pro Kapitali juhatust tehingute tegemises nn keelatud perioodidel enne ametlike tulemuste avalikustamist. Preatonit süüdistatakse ka tuludeklaratsioonide mitte esitamises ja valeandmete esitamises, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 50,5 miljonit krooni.

Maksupettuse ilmsikstuleku hetkest on Preatoni side Eestiga jahenenud. Koos Preatoniga on kohtu all Pro Kapitali endine juht Aivar Pihlak ning sekretär Angeelika Annus. Süüdimõistmise korral ootab Preatonit kas rahatrahv või kuni aasta pikkune vabadusekaotus. Kohtuasja arutamine jätkub 13. septembril Tallinna linnakohtus.

Eestis valitseb reklaamibuum (Äripäev 15.juuli 2005)

Eesti reklaam on sel aastal saavutamas oma aegade suurimat käivet, tublisti kasvavad nii trüki- kui ka telereklaam.

Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtovi sõnul on Eesti trükireklaami käibed hetkel aegade suurimad ning seda kõikidel väljaannetel. “Praegust turusituatsiooni arvestades peaks tõus ka edaspidi jätkuma,” lisas Rõtov.

Peamise osa reklaamikäibest moodustab kohalik turg, täpsemalt kinnisvara-, auto- ning viimasel ajal väga tugeva tõusu teinud töökuulutuste reklaamid.

Nii Eesti Päevaleht kui ka Äripäev on loonud eraldi lisalehe, et avaldada töökuulutusi. Eesti Ekspressi reklaamidirektori Indrek Heinmäe sõnul on konkurents selles osas ainult teretulnud ja viib valdkonda edasi. “Eesti Ekspress on olnud läbi aegade juhtivaks töökuulutuste kanaliks ja nüüd on ka teised lehed sellest aru saanud ja oma lehtede vahele vastavad lehed teinud,” lisas Heinmäe.

TV3 tegevdirektor Toomas Vara leidis, et kuigi aasta esimeses kvartalis kasvas telereklaami turg 20%, on veel arenguruumi. “Samas julgen väita, et isegi 20% turu kasv ei ole üle mõistuse suur, vaid pigem normaalne näitaja. Meie headel naabritel Lätis ja Leedus kasvab tele igal aastal üle 20%,” lisas Vara. Telereklaami tulevikus näeb Vara jätkuvat tõusu aasta lõpuni. “Teisel poolaastal jääb teleturu kasv vahemikku 10–15%. Sügisesed kohalikud valimised annavad kindlasti hea tõusu kolmandas kvartalis,” nentis Vara.

Tänavu müüdud rekordarv uusi autosid (Äripäev 15.juuli 2005)

Aasta esimesel poolel müüdi Eestis pisut üle 10 000 uue sõiduki, mis on senine müügirekord.
Saksa Auto reklaamijuhi Reigo Kuivjõgi sõnul on autoturg tõususuunal tänu suurenenud sissetulekutele. Positiivset arengut tekitavad ka head pakkumised autohindadele ning soodsad finantseerimistingimused. Kommest Auto turundusjuht Da­nel Hein märkis, et müüginumbrites on oodata trendi jätkumist kuni aasta lõpuni. “Aasta teine pool tuleb ilmselt samasse suurusjärku ehk siis 20 000 müüdud autot võiks olla 2005. aasta tulemus,” ütles Hein.

Info-Auto turundusjuht Tiit Lillipuu näeb autoturu suurenemist aasta lõpuks kuni 15%. “Ja isegi 20protsendine müügi kasv ei oleks väga üllatav.”

"Ja isegi 20protsendine müügi kasv ei oleks väga üllatav." Tiit Lillipuu, Info-Auto turundusjuht.

Automudelite rohkusest hoolimata on siiani populaarseimad väikekeskklassi autod ning mahtuniversaalid. Eesti autoturu eripärana võib muu maailmaga võrreldes tuua ebaharilikult kõrge uute maasturite müügiprotsendi.

United Motorsi turundusjuhi Toomas Pärna sõnul ostab eestlane maasturi teede halva seisukorra pärast. “Loomulikult on oluline ka turvalisus ning ruumikus, kuid peamine arvamus on, et ehk jääb maastur katkistel tänavatel terveks,” lisas Toomas Pärna.

Pangateenused kallimad kui Rootsis (Äripäev 15.juuli 2005)

Kahe Rootsi panga omanduses oleva Eesti suurpanga, Hansapanga ja Ühispanga mitmete teenuste hinnad on tunduvalt kõrgemad kui emapankades.
Erinevalt Rootsi emapankadest küsivad Eesti pangad teenustasu nii raha väljavõtmise kui ka mitmete ülekannete eest. Samuti on Eesti pankades kallim välismaksete tegemine.

Pankade esindajate sõnul sõltuvad kõrgemad ülekandehinnad välismaksete puhul Eesti pankades vahendajapankade teenustasudest. Kuna Eesti pankade välismaksete mahud on tunduvalt väiksemad võrreldes suure osa ülejäänud Euroopa pankadega, siis küsivad ka lepingulised partnerid tehingu pealt kõrgemat hinda.

SEB Eesti Ühispanga e-tehnoloogia ja operatsioonide divisjoni arvelduste osakonna juhataja Ringa Maripuu sõnul sõltub piire ületava makse hind makse saatmise kanalist. “Kuna välismaksete puhul on makse valuuta erinev kui Eesti siseriiklik valuuta, siis makse teostamiseks tuleb kasutada maksevahendajate ehk korrespondentpankade teenuseid. Need pangad küsivad maksete edastamise eest läbi nende panga ka hinnakirjajärgset teenustasu,” rääkis Maripuu.

“Eesti maksesüsteem, ka välismaksete puhul, on efektiivne, raha liigub kiiresti ning maksed on Euroopa kontekstis siiski odavad,” ütles Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja. Põldoja lisas veel, et Euroopa Liidust väljapoole tehtavate maksete hinnad alanevad hetkel, mil Hansapank on täielikult ühinenud Swedbankiga ning saanud samasugused tingimused ning vahendajapankade teenustasud, kui seda on emapangal.

Välismaksete hinnad moodustuvad kolmest komponendist – panga sisemine kulu, edastamise ehk kanalikulu (kas kiir- või ekspressmakse) ja kolmandate pankade teenustasud.

"Raha liigub kiiresti ning maksed on Euroopa kontekstis siiski odavad. "
Priit Põldoja, Hansapank Eesti peadirektor

Euroopa Liidust väljapoole tehtavate maksete ja ülekannete hinnad ei ole hetkel reguleeritud. Ülepiirilised maksed on reeglina kallimad ja seda põhjusel, et võõras valuutas teise rahakeskkonda maksmisel on tarvis kasutada vahendajaid. Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Sven Meimeri sõnul ei ole Eesti Pangal hetkel plaanis pankadele maksete eest võetavate teenuste osas ettekirjutusi tegema hakata, sest turumajanduslikul alusel tarvilike hindade kujunemiseks on konkurents Eesti pangandusturul piisavalt tihe.

“Üldjuhul on pankade hinnakujundus pankade enda otsustada, see tähendab, et iga konkreetse toote või teenuse hind kujuneb nõudmise ja pakkumise vahekorras,” lisas Meimer.
Rõivafirma Ilves Extra juhi Arvo Kivikase arvates võiks kõrgeid rahaülekandehindu alandada suurenev konkurents Eesti pangandusturul. “Kui turusituatsioon on selline, nagu ta on, ning konkurents puudub, siis saab sellist hinda ka küsida. Aga hinna pärast ükski ülekanne nüüd tegemata ei jää,” lisas Kivikas. Samas leidis ta, et pangateenused on üldse liiga kallid.

2007. aastal eurole üleminekuga hakkab Eestis kehtima ELi direktiiv, mis kehtestab uued hinnad nii riigisisestele kui ka riikidevahelistele ELi- sisestele maksetele. Direktiivi järgi ei tohi ELi-sisesed ülepiirilised maksed olla kõrgema hinnaga kui riigisiseselt tehtavad samasugused maksed. Sellest tulenevalt hakkavad Euroopa-sisesed ülekandehinnad langema ning ühtlustuma riigisiseste

Mida teha Amsterdamis? (Ajakiri DI)

Maailma kuulsaim lõbukants Amsterdam võrgutab pidevalt uusi „kliente“ - aastaaeg ei loe, kellaaeg ei loe, raha ei loe. Lennujaamast väljudes oled saabunud võimaluste maale.

Hollandi pealinna tõeline olemus ei avane mitte tema kanalites, caffeshop'ides, ööklubides ega Punaste Laternate tänaval. Amsterdam avaneb läbi inimeste. Sõida koos nendega trammis, istu nende kõrval pargis või hommikul kell 6 sillakäsipuul või vaata neile lihtsalt silma – alles siis hakkate aduma kuhu olete sattunud.

Kuidas kohale saada?

Lennukiga saab Amsterdami odavalt Tallinnast EasyJetiga või Riiast RyanAiriga. Easyjet lendab Berliini ning sealt saab edasi rongiga. Teine variant on lennata Tallinnast Londonisse ning sealt edasi Amsterdami. Hinnad mõlemal juhul umbes 1500 krooni edasi-tagasi.

Põhiline lõbustus – caffeshops

Amsterdami põhiliseks tõmbenumbriks on kuulsad caffeshop’id. Kesklinnas liikudes leidub neid praktiliselt igal sammul. Soovitav on valida mõni kuulsam ning rahulikum koht. Kõige mõnusam on kesklinnas asuv Dutch Flowers, milles vaikselt istudes ning kanepipläru kakkuvaid hollandi ärimehi vaadates, kaob igasugune reaalsus muu maailmaga. Erinevalt teistest shop’idest pakub see ultra soliidses kohas asuv kohvik ka klaasikese külma õlut ning tüki plaadikooki.

Kindlasti tuleks käia ka linna vanimas coffeshop’is „Bulldoogi juures“ (The Bulldog Palace). Tõeline peokoht, milles oma õhtut alustada. See asub muide endistes politseijaoskonna ruumides.

Mida teha naisega?

Lihtne. Kaks võimalust: saada naine randa või shoppama. Just nimelt, Amsterdamis on rand! Ja lisaks 9000 poodi. Kui su naine on naise nime vääriline siis kindlustab selline teguviis sulle umbes kolm päeva, et rahulikult Amsterdami vilju nautida. Poed on trendikad ja pakuvad kõike, mida hing ihaldab. Amsterdamis asub ka üks Euroopa suursugusemaid tarbimiskantse – ostutänav Kalverstraat.

Jumalate mäng jalgpall

Kui räägitakse Hollandist, siis tulevad paljudel esimesena silme ette oranže särke ja puukottasi kandvad hollandi vutifännid. Hollandi vutimeeskond ning selle fännid on ühed legendaarsemad maailmas. Kindlasti tasub vaatama minna Ajaxi mänge. Nimed Rud Gullit, Kluiwert, Davids ütlevad midagi ilmselt ka tõelise vutivõhikule. Ja pealegi: tee kenade hollandi neidude südamesse käib läbi vuti. Tunne seda mängu ning tee on valla!

Ööelu

Tulid Amsterdami puhkama? Hehe. Oled vales kohas! Isegi maailma rajumad klubilised ütlevad, et üks klubiöö Hollandis tundub, nagu sind oleks peksnud kaks madrust – üks rauast torujupi ja teine jalgratta ketiga. Nii karm on.
Klubisid on Amsterdamis palju. Hetke kõvemad biidid on hard house, Garage ja Techno. Samas leidub ka S&M klubisi ning 70date retro pindu. Üks klubi, mida igal juhul peab külastama, kannab nime Club More. See on arvatavasti kõige trendikam klubi Amsterdamis. Raske sisse pääseda, kuid kui ranged neegrid uksel on seljatatud, satud sa maailma, mida naudib enamik Hollandi kuulsustest ning trendi-inimestest.

Euroopa homode pealinn

Amsterdami peetakse kõige homosõbralikumaks linnaks maailmas. Homoparaadide virr-varr loob õhustiku, millest lihtsalt peab osa saama. Mõistagi ei pea sa ise selleks homo olema.

Ultraliberaalses Amsterdamis on kohaleidnud kõik erisused. Gay ning lesbi-community’d pole ennast äärelinna või keldritesse peitnud. Vähemused on oma olemuse üle uhked ning näitavad seda ka välja. Värvitud silmadega politseinik või küünelakiga rauapoe müüja on suhteliselt tavaline.

Punaste Laternate rajoon

Kui olete käinud Pariisi laternates, siis Amsterdam on klass käredam lõbukeskus. Rinnad on suuremad ja tädid lahkemad. Et koju jõudes meheuhkus küljest ei kukuks, tuleb kaitsevahendid kindlasti kaasas kanda.

Amsterdami Punaste Laternate rajoon asub suurel alal vanalinnas. Linnajagu on teenindanud kõiki lihalike vajadusi ja ihasid rohkem kui viis sajandit. See rajoon on segu kõikvõimalikest lõbuasutustest – pubidest, restoranidest ja coffeshopidest alustade ning litsimajade, ööklubide, pornokinode ja narkourgastega lõpetades. Tänavad tõmbavad ligi kiimas mehi, keda avatud akendelt erutavad kuumaksköetud kehad, mis varieeruvad siledatest noortest kaunitaridest krõmpsus vastumeelsete vanaemadeni.

Prostitutsioon on Amsterdamis legaalne ning riigi kontrolli all. Hoertjes ehk litsid on koondunud ametiühingutesse ning saavad riikliku tervisekaitset.

Ööbimine

Kuigi magamine on Amsterdamis üsnagi vastunäidustatud tegevus, peab vahel siiski patareisid laadima. Odavaid voodikohti võib leida noorte pansionitest, mis asuvad kesklinna lähedal. Samuti on linna äärealadel kämpingud, milles leidub palju maailmarändureid. Noorte pansionis saab kahe voodiga toa koos hommikusöögiga umbes 300 krooni eest.

’Kamers te Hur’ tähendab vabu renditavaid tube otse Punaste Laternate kvartalis. Hinnad on laes, kuid hind katab praktiliselt kõik mis hing ihaldab. (see võib minna punase märgi sisse Laternate teksti juurde)

Eesti reklaam on lämbumas (Äripäev 18.05.2005)

Uued suunad reklaaminduses, mille on võtnud pangad ja telefonioperaatorid, tekitavad õõva ning tõstatavad küsimuse, milline on pilt, mida endast luua tahetakse.

Reklaam on Eestis lämbumas. Enamik aasta jooksul meieni jõudnud reklaame üritab võita tarbija tähelepanu keeles, mida inimesed ei mõista. Kui paljud teavad, mis asi on skvottimine (inglise keeles squatting)? Kahju on sellest, et head art director’id ja copy writer’id tõmmatakse jalust maha loome kõrgpunktis ning kvaliteetse visuaali ja sisu asemel, mis paitab pehmelt alateadvust, pannakse reklaami hüppavad mahlapakid või deliiriumiviirastusena tunduv rott-lõvi-koer.

Eestis paisatakse eetrisse klippe, mille vaatamine tekitab tunde, nagu haaraks sul keegi kõrvust ning raputaks sind reaktiivlennuki stardi jõuga. Või peetakse inimesi nii rumalateks, et nende nihkesse sattunud aju on vaja õigesse asendisse tagasi peksta. Kahjuks on reklaami eesmärk pisut teine. Eestlased ei ole enam nii lollid kui kümme aastat tagasi, et neile värvilise pildi ja sündipopiga vanu pesupulbreid maha parseldada.

Elioni pehmele ja nutmaajavale karu imagole pole vastet terves Euroopas. Hansapanga viimastest vägitegudest saaks kirjutada tragikoomilisi näidendeid. SEB aga sureb teleekraanil lihtsalt vanadusse ja igavusest tekkinud lamatistesse. Elisa viimase aja muutuste kohta reklaamikeeles saab öelda “põhjalik”. Vingest RLE brändist, mis allahindluse ja alternatiivleviga kõigile ära pani, on saanud vedelat vahtu meenutav helesinine mass, mis voolab küll vasakule ja paremale, kuid vormi ei saavuta.

Mis toimub Hansapanga turundusjuhi Toomas Tiiveli ja reklaamiotsustajate peas, on müsteerium. Selge on see, et Tiiveli viimase aja teod on julged ning selle eest kummardus talle. Lootes inimeste viitsimisele teemasse süveneda, alustas Hansapank kampaaniaga, mis ei haaku kuidagi tänapäeva eesti noorega.

Rottkoera kampaania sihtgruppi kuuluvad inimesed väljendavad arusaamatust. Keegi ei suutnud tuua välja kampaania positiivseid külgi, kuid esitati palju küsimusi. Levinuim küsimus oli: mis asi see olema peab? Rindeinfo näitab, et kampaania konstrueerimisel pole mõeldud, mida noor tegelikult uuenduslikkuse all mõtleb. Kampaania päästmiseks võiks rottkoerast teha laste kaisulooma – pisut hirmutava ning värdjaliku kujuga. Seda lapsed ostaksid! SEBi situatsioon on keerulisem. Hansapank, pangandusreklaami liider ning tõrvikukandja Eestis, on endast kujundanud värvilise ning kõigile mõeldud panga imago, ja Ühispangal on sellega võimatu võistelda.

Viimased SEBi kliendivõitmiskampaaniad on lootusetud. SEBi põhiline argument, et kaasa on toodud 100aastane panganduskogemus ja 5 miljonit klienti, ei mõju eestlastele, sest me ei usu minevikku ega selle head mõju. Meie ehitasime oma riigi ja ühe Skandinaavia võimsaima panga üles 15 aastaga.

Kahjuks on SEBi mehed unustanud reklaami efektiivsuse valemi – tuleb tunda kultuuri ja ajalugu. Reklaam, mis keksib pika ajalooga, ei hakka kunagi tööle. Eestlased võtavad seda solvanguna, sest meile pole sellist luksust võimaldatud.

Samas tuleb turundusinimesi kiita kirevat vaidlust pakkunud julguse ning ükskõikse suhtumise eest jaburasse kriitikasse. Põhiline õpetus on: tunne kultuuri, ajalugu ning inimeste eelistusi. Ma usun, et toimuvad muutused ja fiaskod annavad Eesti reklaamile arengutõuke, mida see vajab.

Tuhandenäoline saar Mallorca (Postimees 20.05.2005)

Millega üllatab Vahemeres asuvate Baleaaride suurim ja tuntuim saar? Absoluutselt kõigega, kõlaks aus vastus. Loodus, mille maagilisus ja lopsakus imevad su endasse, inimeste pidevalt naeratav nägu annab julgust ja jõudu, kerge mereõhk kopsudes rebib aga lõplikult lahti argirutiinist ning paneb mõistma, et see pole siiski uni.
Kirju ajalugu, naeratav

Mallorca on uskumatult korratu ja mitmepalgeline: järved ja Lääne-Eestit meenutavad lamedad rohumaad vahelduvad kaljulahmakatega, mis tõusevad seinadena justkui eikusagilt.

Mallorca on mosaiik lugematutest värvidest, mis moodustavad nii selle kauni saare geograafia kui ka inimloomuse. Mallorcalased kaitsevad oma pärimust ning saart nagu oma kodumaja. Vaid 3000-ruutkilomeetrine saar on pika ja kireva ajaloo vältel näinud nii araablaste viha ja vallutusi kui ka Ramon Llulli taoliste tarkade ilmutusi.

Vanades sadamalinnades kajab igal tänaval meenutusi verest ja hirmust, kuid hoolimata minevikust on mallorcalased sõbralik ja tolerantne rahvas, kelle suult lahkub naeratus vaid söömise või suudluse ajaks.

Mallorca võlub teid otsekohe oma külalislahkuse ja turvatundega, viimane on saareelanike DNAsse vist lausa sisse kirjutatud, sest inimesed kutsuvad teid enda juurde koju teed jooma ja juttu puhuma, kõige kindlamaks lepinguks on mehe sõna ning pitsatina on aktsepteeritav ainult selge silmavaade ja tugev käepigistus.

Hakates mallorcalasele rääkima paberlepingust, leiad ennast kiiresti absoluutsest isolatsioonist ning tehingul on lõpp. Villat renditakse sularahas ning autoga antakse sulle kaasa dokument, millel on kirjas, et kui auto puruks sõidad, maksad kinni.

Kuulsad saareelanikud

Saareelu juurde kuulub ka täielik rahu ning arusaam, et homme on alati parem kui täna ja et aega on küllaga. Põhjamaalise kiirustamise kõrval kosutab mañana (eesti k. homme) suhtumine närvi sedavõrd, et lahkudes elad veel mõne nädala sealses rütmis.

Aegade jooksul on saar olnud kõiksuguste eriilmeliste inimeste peatus- ja pelgupaigaks. Saare rannasoppides peitsid oma varandust piraadid, mägilinnades otsisid varju mandrilt välja aetud ning põlu alla sattunud sõdalased.
Saarel leidsid eest vabaduse korsaarid ning kunstnikud, kellele sõjast räsitud Euroopa seda enam ei pakkunud. On teada, et helilooja Frederic Chopin elas suviti Mallorcal ning oli tihedates suhetes Georg Sandi nimelise daamiga, kelle sulest on pärit ka eesti keelde tõlgitud ood sellele kaunile maalapile «Talv Mallorcal».

Sürrealist Joan Miró elas seal nelikümmend kolm aastat ning üllitas oma kõige radikaalsemad ideed just sellel saarel.

Saare mitmekesisusest ja salapärast lummatuna kirjutas Agatha Christie seal viibides raamatu Miss Marple’i seeriasse pealkirjaga «Probleemid Pollenca lahel».

Mallorca ajalugu on sama kirev nagu setu vaiba muster. Saare iseäralikust asukohast ning rannajoonest tingituna oli Mallorca Euroopa üks põhilisemaid piraatide peidupaiku.

Saar pakub hulgalistes rannikusoppides ideaalset kaitset laevadele ning mägedes risti-rästi asetsevad looduslikud koopad parimat paika röövsaagi peitmiseks. Mallorca on Euroopas sama mis Kariibid Ameerikas. Piraatide kullaga on üles ehitatud enamik vanu Mallorca linnu, nagu Valdemossa, Pollenca, Alcudia, loomulikult pealinn Palma ning mägilinn Soller, saare pärl.

Aimamaks, miks muutus Mallorca röövlite, heidikute ja muude ärakadumise soovi käes vaevlevate inimeste meelispaigaks, tuleks võtta ette sõit saare lääneosas asuvasse Solleri linna. Soller on täielikult mäeahelike keskele ehitatud, meenutades Dali sulavate kelladega maali. Linn ise on pisike, platsidest ja välikohvikutes kubisev rahuaed.
Katedraali ees kasvavad viljukandvad mandariinipuud levitavad magusat aroomi kõikidesse linna tänavarägastikes leiduvatesse tubadesse ning aeg seisab, oodates mitte vanadust, vaid sinu otsust istuda maha ühte paljudest kohvikutest ning tellida üks espresso.

Pealinnade pealinn

Palma de Mallorca on väga kena Vahemere-linnake. Piisavalt suur, et olla pealinnana ahvatlev elu- ja aja veetmise koht, kuid piisavalt mugav ja laisk selleks, et tekitada stressi. Palma on ehitatud lihtsas klassitsistlikus stiilis, suurte majade ja mereäärt palistavate jalutuspromenaadidega ning on ise justkui ajalooraamat.

Kui hakata linna südamest välja liikuma, tekib tunne, nagu viibiksid ajarattas – iga saarel valitsenud võõrvõim on jätnud tugeva pitseri linna arhitektuurile.